Määratlus
Paraplegiline sündroom või parapleesia (Med. parapleesia, põiksündroom) mõistetakse kui selgroog ja sellest tulenevad sümptomid. Eristatakse täielikku parapleegilist sündroomi, mille korral selgroog on täielikult katkenud ja mittetäielik parapleegiline sündroom, mille korral seljaaju on kahjustatud ainult osaliselt. Sümptomid parapleesia sõltuvad selgroog.
Võimalikud põhjused
Seljaaju kulgeb selgroo sees ja koos aju moodustab keskse närvisüsteem (CNS). Seljaaju koosneb närvitraktidest, mis edastavad motoorikat ja tundlikku teavet aju ja lihased, nahk ja siseorganid. Motoorseid radu kasutatakse lihaste liigutamiseks, tundlikud närvirajad aga võimaldavad tajuda selliseid aistinguid nagu valu, temperatuuri tunne ja puudutus.
Parapleegilise sündroomi põhjused on enamasti (umbes 70%) seljaaju vigastused, mis on põhjustatud õnnetustest, nt pärast mootorratta- või autoõnnetusi. Nüri jõud väljastpoolt võib põhjustada selgroolülide murdumist ja seljaaju muljumist või kokkusurumist. Parapleegia muud põhjused on vereringehäired seljaaju piirkonnas, põletik, herniated kettad, infektsioonid või kasvajad.
A insult seljaajus põhjustab hapnikupuudust (med. seljaaju isheemia), st an oklusioon aasta veri laevad, ei saa seljaaju enam piisavalt varustada ja see on kahjustatud. Tõsise herniated ketta korral on võimalik, et lekkinud kettatuum pigistab seljaaju või närvijuure ja kahjustab neid. Sageli on ristlõike sündroomi põhjuseks ka kasvajad, mis pärinevad otse seljaaju närvikoest või metastaseeruvad teistest elunditest seljaaju. Ruumivajadus toob kaasa seljaaju kokkusurumise ja vigastused.
Paraplegilise sündroomi vormid
Mittetäieliku parapleegia korral pole seljaaju täielikult katki või kahjustatud. Selle tulemusena jääb üksikute seljaaju traktide funktsioon puutumatuks ja võimaldab vähemalt osalist stiimuli ülekannet. Sümptomatoloogia sõltub kahjustuse kõrgusest.
Mootori ja sensoorsed funktsioonid jäävad aga puutumata ka kahjustuse all. Mittetäielik parapleegia võib mõjutada kas käsi või jalgu (med. Parapareesi) või kõiki jäsemeid (med.
tetraparees). Trauma, kasvajate või herniated ketaste tõttu tekkinud seljaaju kokkusurumine on mittetäieliku parapleegia peamised põhjused. Halvatus jalg• täieliku parapleegilise sündroomi korral on kogu seljaaju ristlõige kahjustatud, hävitades kõik närve.
Kohe pärast traumaatilist kahjustust lülisamba šokk tekib. See on ajutine seisund mille korral kõik kahjustuse all asuvad motoorsed ja neuroloogilised funktsioonid ebaõnnestuvad täielikult. Jäsemed on lõdvalt halvatud.
Mõne nädala pärast muutub lõtv halvatus spastiliseks halvatuseks, mille käigus lihaste pinge suureneb patoloogiliselt ja lihased püsivalt pingestuvad. Lisaks viib täielik parapleegiline sündroom tundlikkuse kaotuse alla kahjustuse kõrguse ja patoloogilise ilmnemise refleks (nt Babinski refleks), st refleks mida tervetel inimestel ei esine. Lisaks põis ja võivad tekkida soole tühjendamise häired.
