Laste sõeluuringud: ravi, mõjud ja riskid

Lapse sõeluuringuid kasutatakse haiguste ja arenguhäirete varajaseks avastamiseks vastsündinutel, imikutel, lastel ja noorukitel. Nende föderaalsetes osariikides on nende kohustusliku olemuse osas erinevad eeskirjad. Saksamaa sotsiaalkoodeksi (SGB) viienda raamatu paragrahv 26 (SGB V § 26) on aga laste sõeluuringute üldine õiguslik alus.

Millised on laste ennetavad tervisekontrollid?

Lastekontrolli kasutatakse haiguste ja arenguhäirete varajaseks avastamiseks vastsündinutel, imikutel, lastel ja noorukitel. Laste sõeluuringud on ennetavad meetmed vastsündinute, laste ja noorukite võimalike haiguste, defektide või arenguhäirete avastamiseks võimalikult varakult. Nende põhjal saab seejärel alustada sobivat ravi. Lisaks haiguste varajasele avastamisele on ennetavate uuringute eriline fookus laste väärkohtlemise ja seksuaalse väärkohtlemise diagnoosimine. Uuringuid teostavad lastearstid, noorukid või perearstid. Laste jaoks on 12 uuringut (U1-st U11-ni), mille tulemuslikkus sõltub vanusest. Alates 13. eluaastast on noorukitele veel kaks uuringut (J1 - J2). Vastsündinute ja imikute ennetavad uuringud on kohustuslikud teenused tervis kindlustusfondid. Seega on eksamite U1 kuni U9 teenused täielikult kaetud. Rohkem ja rohkem tervis kindlustusandjad katavad ka U10 ja U11 eksamite kulud. Föderaalse ühise arstide komitee ja Tervis Kindlustusandjad, meditsiinilised meetmed haiguste varajaseks avastamiseks on ette nähtud kuni 6-aastased lapsed. Need uuringud U1-st U9-ni on dokumenteeritud kollases voldikus. Ülejäänud ennetavad uuringud lastele ja noorukitele vanuses U10 kuni J2 saab registreerida täiendavas “rohelises vihikus”.

Funktsioon, mõju ja eesmärgid

Lapse sõeluuringud algavad lapse sünnist. Minutist ühest kümneni tehakse hinnanguid nn Apgari skoori järgi. See hõlmab vastsündinu mõõtmist ja kaalumist ning juhtme uurimist veri. Seda esimest uuringut nimetatakse APGARiks. Alates teisest kuni neljanda elutunnini sooritatakse U1. U1 eesmärk on tuvastada elutalituste defekte, mis mõjutavad motoorset funktsiooni, rühti ja lihastoonust, et oleks võimalik kiiresti tegutseda. Sel eesmärgil uuritakse keha, kuulatakse ära ja palpeeritakse. U2 puhul toimub võimalike kaasasündinud ainevahetushaiguste või hormonaalsete häirete skriining kolmandast kuni kümnendani elupäevast. Need kaks uuringut tehakse endiselt kliinikus. Alates U3-st vastutab uuringute eest lastearst või perearst. Neljandal ja viiendal elunädalal uurib arst närvisüsteem ja mitmesugused meeleelundid U3 osana. Samuti on olemas ultraheli puusade uurimine. See kohtumine hõlmab ka neerude ja kuseteede hindamist põis, samuti vaktsineerimisnõustamine. Uuringud U4 kuni U7 viiakse läbi ajavahemikus kolmandast kuni 24. elukuuni. Need uuringud on seotud peamiselt lapse füüsilise arenguga. Arsti põhirõhk on kõigil motoorsetel häiretel, mis on aju päritolu. Sel perioodil tuleks läbi viia ka vajalikud vaktsineerimised. 2008. aastal lisati riikliku ravikindlustuse hüvitisena U7 ja U7 vahele veel üks uuring U8a. U7a, mida tehakse 34. ja 36. elukuu vahel, tegeleb peamiselt hambaravi seisundi, käitumise, kõne arengu ja võimalike visuaalsete defektide tuvastamisega. Selle määramiseks kasutatakse 8. kuni 46. elukuul esinevat U48-d kooskõlastamine oskused, hääldus ja hambaravi. 60. kuni 64. elukuul viiakse U9 läbi aasta enne kooli registreerimist, et uurida raske- ja peenmotoorikat, kõne mõistmist ning nägemist ja kuulmist. Seitsmenda ja kümnenda eluaasta vahel toimuvad U10 ja U11 eksamid. Nad keskenduvad peamiselt lapse füüsilise ja vaimse arengu uurimisele. See viitab võimalike käitumishäirete, kirja- ja arvutus-, motoorikahäirete või sõltuvuskäitumise tuvastamisele. Terviseteadlikku käitumist tuleks toetada. Alates 13. eluaastast algab nooruki terviseuuring J1-ga, mis lõpetatakse J17-ga 2. eluaastal. Mõlemas uuringus hinnatakse taas üldist terviseseisundit, sotsiaalset käitumist, puberteedi arengut, seksuaalset käitumist ja motoorikat. Muuhulgas on viimane ennetav uuring J2 ka karjäärivalikute kaasnev nõustamine.

Riskid, kõrvaltoimed ja ohud

Laste sõeluuringut reguleeritakse erinevates liidumaades erinevalt, vaatamata ühtsele õiguslikule alusele. Ennetavate tervisekontrollide seaduslik alus on SGB V § 26.

See õiguslik alus ütleb vaid, et kuni kuueaastastel lastel on seaduslik õigus üldistele uuringutele ja kuni kümnenda aasta lõpuni uuringule nende arengut kahjustavate raskete haiguste varajaseks avastamiseks. Nende ennetavate uuringute läbiviimiseks ei ole siiski mingit kohustust. Saksamaa Baieri ja Baden-Württembergi osariikides on eksamid kooli alguseni kohustuslikud tehtud vastavalt 2008. ja 2009. aastast. Selle taustaks on ilmselt laste väärkohtlemise ja laste seksuaalse väärkohtlemise lõpetamine, muutes sõeluuringud kohustuslikuks. Teistes föderaalriikides ei ole kohustust osaleda laste ennetavas tervisekontrollis. Mõnes osariigis peavad lastearstid siiski teatama, kui lapsed on osalenud. Selle eesmärk on tsentraalselt tuvastada lapsi, kes pole kohal käinud. Nende laste vanemad saavad vajaduse korral uuringu läbiviimise meeldetuletuse. Kui nelja nädala jooksul sõeluuringut ei toimu, teavitatakse vastutavat noorte hoolekandeametit, kes otsustab edasise tegevuse.