Südame löögisageduse ja kardiovaskulaarse süsteemi koostöö
süda määr ja kardiovaskulaarsüsteem on tihedalt seotud. The kardiovaskulaarsüsteem täidab elutähtsaid ülesandeid, transpordib hapnikku ja toitaineid ning reguleerib soojavarustust. The süda on inimkeha mootor ja tagab veresoonte kaudu, et näiteks lihasrakud saaksid alati piisavalt hapnikku, kuna muidu pole füüsiline võimekus võimalik.
Selle pakkumise tagamiseks on tasakaalustatud suhe süda - südame löögisagedus (südame pumpamisvõimsus) ja kardiovaskulaarsüsteem tuleb säilitada. Oma taktidega südame löögisageduse tagab, et piisav kütus (toitained) transporditakse lihasrakkudesse, eriti spordi ajal, ja muundatakse põlemisel energiaks. Keha vajab seda energiat, et sooritada füüsilist sooritust, mis on vajalik treeningu ja spordi ajal. Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda kiiremini peab süda lööma ja seda kõrgem südame löögisageduse peab olema.
Oma keha tunne on üha olulisem
Lisaks südame löögisageduse, on viimastel aastatel esile kerkinud veel üks punkt. Isegi tundub, et MHF-i teooria on aegunud. Enda keha tunnetus muutub üha olulisemaks ja võib treeningu juhtimisel olla isegi efektiivsem kui pulsikell pulsikellaga.
Eriti jalgrattasõidu valdkonnas on sooritatud võimsuse määramine pälvinud tunnustuse ja peaaegu täielikult asendanud pulsisageduse reguleerimise. Massispordi vallas on pulsikell siiski endiselt treeningute kontrollimiseks sageli kasutatav abivahend. Erinevalt jalgratturitest pole jooksjatel aga nii lihtne oma sooritust mõõta ja näitajatena kasutatakse sageli kiirust.
Eriti treeningvorme, nagu kõrge intensiivsusega treening (HIT), ei saa puhtast pulsikontrollist tõhusalt kontrollida. Hea kehatunde kujunemisel on suur tähtsus. Sportlastele ei aita see, kui nad võtavad kallakul kiirust maha vaid seetõttu, et pulsikell hakkab piiksuma.
Lisaks on treeningu edukaks arendamiseks vajalik kerge ülekoormus. Sest ilma treeningstiimulita pole edasiminekut.
Kõik selle sarja artiklid:
