Sümptomid | Omandatud hüpotüreoidism

Sümptomid

Mõjutatud märkavad füüsilise ja vaimse jõudluse langust, neil puudub jõud ja nad aeglustavad liikumist ja mõtlemisprotsesse. Sageli ei huvita patsiente keskkonnaalased sündmused, mis kajastub ka nende näoilmetes. Patsientide tundlikkus külma suhtes on suurenenud (= külmatalumatus), nahk on kahvatu, jahe, ketendav ja kuiv, samuti naha juuksed on kuiv ja habras.

Patsientide süda kiirus aeglustub (= bradükardia), sest süda on vähem tundlik katehhoolamiinid (=hormoonid, mis sisaldavad näiteks adrenaliini), mis põhjustavad südame aktiivsuse suurenemist (vt südame düsrütmia). Kuigi refleks Achilleuse kõõlused saab käivitada, toimub see aeglasemalt. Patsiendid kannatavad üha enam kõhukinnisus (= sünnitus) ja neil on karm, kähe hääl.

Kuna kolesterooli patsientide tase on kõrgenenud, varasem algus arterioskleroos on võimalik. Menstruaaltsükli häired ja viljatus tüdrukutel ja naistel. Psühholoogilised sümptomid võivad ilmneda ja näidata end kujul depressioon, sõidu puudumine ja aeglustumine.

Patsiendid võivad kehakaalu suureneda generaliseerunud mükseemi tõttu. Selle mükseedi põhjustavad glükoproteiinid (=valgud keemilise struktuuriga suhkrujääkidega), mis on naha all. Need valgud on osmootse toimega, st tõmbavad vett ligi, mis viib kehas veepeetuseni. Selle tulemuseks on kehakaalu tõus.

Diagnoos

Hüpotüreoidism määratakse patsiendi esitatud kliiniliste sümptomite ja laboratoorsete testide põhjal. Kui esmane vorm hüpotüreoidism kilpnäärmehormooni T4 kontsentratsioon veri on vähendatud, samas kui TSH ja TRH on suurenenud. Sekundaarsel kujul on aga kilpnäärmehormooni kontsentratsioon ja TSH tase väheneb ja TRH on kõrgenenud.

Tertsiaaris hüpotüreoidism, kõik hormoonid reguleeriva vooluringi kontsentratsioon on ainult oluliselt vähendatud kontsentratsioonides. Kui patsiendil on autoimmuunhaigus kilpnääre, 95% juhtudest autoantikehade kilpnäärme rakkude ensüümi (= bioloogiline katalüsaator) vastu. Autoimmuunprotsessi saab diagnoosida ultraheli uurimine kilpnääre ja koeproovide võimalik võtmine. Teine diagnostiline võimalus on stsintigraafia: Siin kasutatakse kilpnäärme võimet salvestada jood ja lisage see kilpnäärmesse hormoonid. Manustades radioaktiivset ainet vein, mis on ühendatud jood, funktsioon kilpnääre saab kontrollida: radioaktiivselt märgistatud joodi tugevalt vähenenud või puuduv ladustamine kilpnäärmekoes viitab elundi alatalitlusele: Vähesed kilpnäärmerakud on aktiivsed, nii et joodi tootmiseks on vaja vähe kilpnäärmehormoonid ja seetõttu ei imendu elundisse.