Pia mater on sisemine ajukelme ja pesitseb vastu aju pinda, ulatudes ka peaaju keerdude (gyri) ja voldikute (sulci) peentesse vaheseintesse. Üheskoos aitavad kolm ajukelme aju kaitsta. Pia mater'i läbilaskvus on oluline hematoentsefaalbarjääri, ainevahetuse korral ajuvedelike vahel,… Pia Mater: struktuur, funktsioon ja haigused
Üldist Ajukelme ümbritseb aju. Neid nimetatakse tehnilises keeles meningedeks. Ajukelmeid on kolm kihti. Sisemine kiht, nn pehmed ajukelme (pia mater), asub otse aju kõrval ja vastutab muu hulgas rakkude varustamise eest toitainetega. Sellele järgneb ämblikuvõrk ... Ajukelme ärritus
Diagnoos Diagnoosi leidmiseks teeb arst meningiidi kahtluse korral mitmeid funktsionaalseid teste. Kui need testid on positiivsed, st kui patsient reageerib neile teatud liigutusega, näitab see ärrituse olemasolu. Brudzinski märki kontrollides lamab patsient selili ja… Diagnoos | Ajukelme ärritus
Päike Päike võib põhjustada ka meningiiti. Sel juhul on meningiit päikesepiste sümptom. See juhtub siis, kui kahjustatud isik on pikka aega päikese käes olnud, katmata pea ja kaelaga. Ärrituse jaoks on määrav päikesekiirte kuumus. Soojus, mis koguneb seejärel… Päike | Ajukelme ärritus
Beebi aju vatsakeste suurenemine Väikelastel võib tekkida ka tserebrospinaalvedeliku laienemine. Sellise „hüdrotsefaalia” põhjustab valdav tasakaalutus joogi tootmise ja imendumise vahel. Keskmiselt on see haige 1 lapsest. Kaasasündinud hüdrotsefaalil võivad olla erinevad põhjused. Võimalikud põhjused on ületootmine, häired… Lapse aju vatsakeste suurenemine | Aju vatsake
Anatoomia Aju vatsakesed või aju vatsakesed on vedelikuga täidetud õõnsused, mis on ümbritsetud ajukoega ja on omavahel ühendatud väikeste aukudega. Nendes toodetakse ja säilitatakse nn tserebrospinaalvedelikku (kõnekeeles nimetatakse närvivedelikuks), närvirakkude toitainekeskkonda, mis ühtlasi kaitseb aju ja närvistruktuure. Tserebrospinaalvedelik… Aju vatsake
Epiduraalse verejooksu korral peast voolab veri kolju luu ja välimise ajukelme vahelisse ruumi, dura mater. Seda võib nimetada ka epiduraalseks hematoomiks, kuna see on verevalum (hematoom) epiduraalses ruumis. Epiduraalruum on olemas ka selgroos, seljaaju kanali ja… Epiduraalne verejooks
Sümptomid Aju ägeda arteriaalse epiduraalse hemorraagia puhul on tüüpiline sümptomite teke pärast lühikest minestamist (minestus). Pärast teadvuse taastumist võib järgneda sümptomiteta faas, kus patsient puhastub ja kurdab ainult peavalu. Need süvenevad aja jooksul dramaatiliselt ja nendega kaasneb psühholoogiline erutus ... Sümptomid | Epiduraalne verejooks
Tüsistused Kui survet ajust ei leevendata ja epiduraalne verejooks levib edasi, võivad tekkida eluohtlikud komplikatsioonid. Näiteks võib äärmine ruumivajadus põhjustada nn kitsendussündroomi. On kaks võimalikku lokaliseerimist. Ülemises kinnipidamises surutakse ajalisagar tentorium cerebelli alla, mis koosneb… Tüsistused Epiduraalne verejooks
Aju Täiskasvanutel ei ole inimese kolju enam võimeline kohanema rõhumuutustega. Kui intrakraniaalne rõhk suureneb kudede, vere või tserebrospinaalvedeliku mahu muutuste tõttu, võib ohtlik olukord tekkida suhteliselt kiiresti. Enamik survetingimusi on põhjustatud koe mahu suurenemisest, kuigi kergetel juhtudel ... Aju | Epiduraalne verejooks
Sageduse jaotus Kuna epiduraalne hematoom on enamikul juhtudel seotud kranio -tserebraalse traumaga, on sagedusjaotus kavandatud vastavalt sellele traumaatilisele vigastusele. Enamik kranio -tserebraalseid traumasid on põhjustatud autoõnnetustest ja enamik autoõnnetusi on põhjustatud noorematest inimestest. Selle tulemusena kannatab enamik patsiente… Sageduse jaotus | Epiduraalne verejooks
