Melissa officinalis Mesilane, naiste heaolu, sidrunmelissSidrunmeliss kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Kandiline vars, tugevalt hargnenud, väikesed lehed ja silmapaistmatud valged õied. Värskeid lehti sõrmede vahel hõõrudes tekib sidrunitaoline lõhn. Õitsemise aeg: juulist augustini. Esinemine: Päritolu Vahemere piirkonnas, meil ka aedades. Sidrun… Sidrunipalsam
Convallaria majalis Augenkraut, Maililie, Glasblümli Maikellukese tunneb ära silmatorkavalt suurte, ovaalsete, tumeroheliste, lantsettitaoliste lehtede järgi. Seevastu silmapaistmatud hargnemata õhukeste vartega lilled, mis on ülemises otsas kobaratesse paigutatud ja kellakujulised, meelitades tähelepanu oma lõhnava lõhna kaudu. Õitsemise aeg: maist juunini Esinemine: metsades… Maikelluke
Taraxacum officinale Seichblume, Cowflower, Martens Bush, ananass Võilille tugev juurejuur on ankurdatud kuni 30 cm sügavusele maapinnale. Võilill on vähenõudlik ja laialt levinud. Hammaslehed, valget mahla sisaldavad õõnsad varred ja intensiivsed kollased õied on võililledele tüüpilised. Pärast küpsemist arenevad seemned väikeste "langevarjudega" (võilill) ja tingimused ... Võilill
Süsivesikuid nimetatakse ka sahhariidideks (suhkruteks). Need koosnevad süsiniku-, happe- ja vesinikuaatomitest ning on erinevate suhkruühendite koondnimetus. Süsivesikud on koos valkude ja rasvadega üks peamisi toitainekomponente ning annavad eelkõige energiat igapäevasteks vajadusteks, millega meie keha kokku puutub. Kõndides, joostes, hingates… Süsivesikud
Mõju Hinnanguliselt on 50–60% inimese energiavajadusest kaetud süsivesikutega. Need imenduvad soolestikust verre monosahhariidide kujul. Kui süsivesikuid tarnitakse polüsahhariididena, tuleb need kõigepealt monosahhariidideks jagada. See algab suuõõnes tänu süljele ja jätkub… Mõju | Süsivesikud
Esinemine Süsivesikud võib jagada erinevatesse rühmadesse. Suhkrute hulka kuuluvad puuviljasuhkur (fruktoos), linnasesuhkur (maltoos), piimasuhkur (laktoos) ja limasuhkur (galaktoos). Neid suhkruid leidub peamiselt puuviljades nagu banaanid, õunad, pirnid, ploomid ja ananassid ning need on tavaliselt glükoosi ja fruktoosi segu. Laktoosi, piimasuhkrut, leidub kõigis… Esinemine | Süsivesikud
Annustamine Erinevalt valkudest ja rasvadest ei ole süsivesikud eluliselt tähtsad (hädavajalikud). Keha suudab ellu jääda ja energiat pakkuda ka ilma süsivesikuteta. Energia tootmine süsivesikute kaudu on aga kiireim viis energia saamiseks. (vt ka: Süsivesikuteta dieet) Süsivesikute üldine annustamissoovitus oli, et 55% päevasest kalorikogusest tuleks tarbida… Annustamine | Süsivesikud
Süsivesikute tarbimine õhtul Populaarne arvamus seoses süsivesikute ja kaalulangusega on see, et õhtused süsivesikuid sisaldavad toidud provotseerivad ülekaalu. Sellel teesil põhinevad eriti paljude kuulsuste toetatud madala süsivesikusisaldusega dieedid. Aga kas seda saab nii üldiselt kinnitada? Selle küsimuse põhjani jõudmiseks… Süsivesikute tarbimine õhtul | Süsivesikud
Süsivesikud õlles “Õlu teeb paksuks”-see tarkus või niinimetatud “õllekõht” viitavad sellele, et suur õlletarbimine pole liinile just kasulik. Aga millel see efekt põhineb? 0.33 -liitrine õllepudel sisaldab sõltuvalt tüübist ja kaubamärgist umbes 10.3 grammi süsivesikuid. See… Süsivesikud õlle sees | Süsivesikud
Toidulisand Toidulisand on muutuv aine, mille eesmärk on toetada keha ainevahetust selle tarbimise ja tõhususe kaudu. Üks räägib ka niinimetatud toidulisanditest. Nagu nimigi ütleb, on toidulisandid “toidulisandid”, mis tähendab, et näiteks süsivesikute sisaldavate toidulisandite tarbimine ei ole mõeldud asendama toiduga ja… Toidulisand | Süsivesikud
Lihaste kasvatamine Kõik selle sarja artiklid: Süsivesikud Mõju Esinemine Annus Süsivesikute tarbimine õhtul Õlle süsivesikud Toidulisand Lihaste ehitamine
