Iga sportlane tunneb end mingil treeningul ülekoormatuna ja ei suuda nii hästi esineda kui tavaliselt. Kui inimese sooritus halvendab vaatamata regulaarsele treeningule püsivalt, kui jalad ja meel muutuvad järjest raskemaks ja vaatamata treeningute vahel puhata pole paranemist, räägivad üliõppimine sündroom. Lisaks jõudluse langusele krooniline väsimus ja unehäired on muud levinud kaebused. Ülepingutamine avaldub sageli kahel tasandil: Ühelt poolt on süda südamepekslemine ja unehäired ning teiselt poolt depressiivsed meeleolud. Kui kahe kuni kolme nädala pärast paranemist ei toimu, on vajalik visiit arsti juurde, näiteks nakkuse (viirushaigus, hambaravi) välistamiseks. põletik).
Ületreeningu sündroomi põhjused
Regulaarne treening on oluline, sest mitte millestki ei tule midagi. Kuid mõnikord lööb löök tagasi: näiteks liigse treeningu korral, eriti kõrge intensiivsusega vastupidavus sport, sagedaste võistluste või treeningkoormuse liiga kiire kasvu tõttu. Eriti problemaatilised on monotoonsed liikumised (näiteks spordivälisest sektorist on näiteks professionaalsed klaverimängijad). Lisaks liiga suurele treeningkoormusele stressitegurid nagu suhteprobleemid, eksamisituatsioonid või ajalised piirangud, samuti ebapiisav taastumine nakkustest ja tasakaalustamata dieet, võivad olla ka üliõppimine sündroom.
Sümptomid: ületreeningu äratundmine
Diagnoosi "ületreening" pole tavaliselt lihtne panna. Eriti lühema kestusega kurnatusseisundites on sageli ainult ülekoormus. Kuigi arstid on avastanud hormonaalseid muutusi, mis peaksid keha kaitsma edasise koormuse eest, nagu klassikaline enesekaitseline tagasiside laboratoorsed väärtused aasta veri või uriini pole veel olemas.
Lisaks ülalnimetatud sümptomitele küsitakse küsimustikke, kus sportlastel palutakse iseloomustada enda omad seisund osutunud kasulikuks. Teine võimalus on katse jalgrattaergomeetril, mis võimaldab tuvastada kiiruse rikkumist või lühiajalist vastupidavus ja vähendatud hapnik sageli sellega seotud. Lisaks hõlmavad ülepinge tüüpilised sümptomid a põletamine kurgu ja seedetrakti ebamugavustunne, mis tekivad treeningu ajal.
Hollandi uuringus küsitleti üle tuhande jooksja, jalgratturi ja triatleet ülepinge teemal. Tulemuste järgi kaebas 71% jooksjatest, 67% jalgratturitest ja 57% triatleetidest kõht kaebusi. Utrechti ülikooli teadlane Peters sai ka teada, et kuni 18% sportlastest kasutas oma kaebuste vastu ravimeid. Kõrvetised, puhitus, puhitus or röhitsus olid uuringus tuvastatud ületreeningu sündroomi kõige sagedasemad sümptomid.
Optimaalse (koolituse) taseme leidmine
- Suurendage treeningut aeglaselt
- Pöörake tähelepanu piisavale puhkusele
- Kompenseeriv sport: katkestage treeningu üksluisus muude (tingimuslikult vähem pingeliste) spordialadega
- Stressi kompenseerimine: näiteks jooga
- Infektsioonid võtavad tõsiselt ja ravivad
- Pöörake tähelepanu õigele dieedile
- Ületreeningu hoiatav märk on hoolimata treeningust ootamatu jõudluse langus
