B-hepatiidi vaktsineerimine
Alates 1995. aastast vaktsineerimine hepatiidi Saksamaal B on soovitanud alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO). Hepatiit B on põletikuline haigus maks põhjustatud hepatiit B viirus (HBV). Viirus kandub edasi kehavedelikud (parenteraalselt), eriti läbi veri, aga ka tupe sekretsiooni ja sperma or rinnapiim. Kuna nakatuda on võimalik ainult hepatiidi D viirus, kui on a hepatiit B infektsioon, kaitseb see vaktsineerimine ka D-hepatiit viirus.
Kellele on vaktsineerimine kasulik?
Vaktsineerimine on eriti kasulik imikutele ja seda saab alustada teisest elukuust. Vaktsineerimist soovitatakse ka väga nõrgenenud inimestele immuunsüsteemi. Need on näiteks inimesed, kes kannatavad neer ebaõnnestumine ja neid tuleb dialüüsida, patsiendid on juba olemas maks haigused või HIV-patsiendid. Lisaks soovitatakse vaktsineerimist ka inimestele, kellel on suurenenud nakkusoht, näiteks inimestele, kes reisivad riikidesse, kus on tõestatud kõrge viirusnakkuse tase või kellel on sageli seksuaalkontakte, ja regulaarselt suheldes krooniliste nakatunud inimestega hepatiit Bkas perekondlikel või ametialastel põhjustel või. Need võivad olla inimesed, kes on tihedas kontaktis B-hepatiidi patsientidega, kuid eriti inimesed, kellel on suurem tõenäosus verega kokku puutuda, näiteks
- Meditsiinivaldkond
- Õdede
- Politseinikud
- Narkosõltlased
- Dialüüsi vajavad patsiendid
- Patsiendid, kes vajavad vereülekannet või
- Patsiendid enne suuri kirurgilisi protseduure
Mida tuleks lastega jälgida?
Kuna vaktsineerimine on laste jaoks nakkushaiguste eest kaitsmiseks väga oluline, tuleks kõik alalise vaktsineerimiskomitee soovitatud vaktsineerimised teha õigeaegselt. On eksitav arvata, et läbielatud haigus on kaitsvam kui vaktsineerimine. Kui vaktsineeritud lapsed puutuvad kokku patogeenidega, alustab organism ka soovitud kaitsereaktsiooni.
Kuna aga selleks on ette nähtud vaktsineerimine, saab keha reageerida sihipäraselt ja laps ei haigestu. Vaktsineerimisel tuleb tagada, et laps oleks vaktsineerimise ajal terve ja et tal poleks allergiat vaktsiini komponentide suhtes. Lapsed on tavaliselt tundlikumad valu ja õhem kiht rasvkude naha alla. Sel põhjusel tehakse väikelastele vaktsineerimist kints. Imikueas hepatiidiga vaktsineerimise eripära on see, et ei tehta ühtegi testi, mis võimaldaks tuvastada antikehade aasta veri vaktsineerimise edukuse tagamiseks tuleb läbi viia.
