Suurenenud urineerimistungi diagnoos
Kuna ülemäära tugev tung urineerida võib põhineda ka raskel haigusel, on oluline end nende sümptomitega arstile tutvustada. See asetab anamneesis küsimused sümptomatoloogiale, näiteks kas tung urineerida esineb ka öösel või on olemas suurenenud janu tunne, mis võib anamneesi tõttu tavaliselt juba haiguse põhjust piirata. Samuti võib osutuda vajalikuks pidada nn urineerimispäevikut, kuhu asjaomane isik dokumenteerib, kui tung urineerida juhtub ja kui suur on joomise maht, mis omakorda võimaldab teha järeldusi urineerimistungi põhjuse kohta.
Järgnevas füüsiline läbivaatus, otsib arst leide, mis võiksid selgitada urineerimistungi, näiteks kontrollib ta mehe oma eesnääre laienemise jaoks. Lisaks on tehtud sonograafia (ultraheli) tehakse sageli neerusid, et näha, kas on mingeid muutusi, mis võiksid selgitada urineerimise tungi. Uriin ja veri tavaliselt tehakse ka katseid, mille käigus soola kontsentratsioonid (elektrolüüdid), vastav suhkrusisaldus ja ka kreatiniin uuritakse kontsentratsiooni, mis on neerude jõudluse parameeter. Nende uroloogiliste sümptomite korral saab teha spetsiaalseid pildiuuringuid, mille käigus põis kuseteedit saab kujutada pärast kontrastaine manustamist ja seda saab hinnata isegi otse urineerimise ajal (urineerimise tsüsturetrograafia).
Ravi
Urineerimistungi ravi sõltub vallandavast põhjusest. Kui on näiteks a krooniline haigus nagu süda or neer ebaõnnestumine, tuleb haigusi hästi ravida ja kohandada nii, et parimal juhul kaoks ka urineerimistungi sümptom. Sama põhimõte kehtib ka diabeet, mida tuleb optimaalselt kohandada, et vältida sekundaarseid haigusi ja vähendada juba olemasolevaid sümptomeid. Kui eesnääre meeste nääre on urineerimise tungi põhjus, seda saab urineerimise hõlbustamiseks ravida ravimitega.
Kui ravim ei ole piisav, võib patsient kasu saada ka kirurgilisest eemaldamisest eesnääre. Kui tung urineerida on põhjustatud põletikust põis, seda tavaliselt ravitakse antibiootikumid. Lisaks peaks patsient seda tüüpi nakkuse korral iga päev palju jooma ja peaks seda oma kehal kergendama.
Kui ühtegi selle aluseks olevat füüsilist haigust ei saa urineerimise tungi eest vastutavaks teha, nn põis kasutatakse koolitust, mille eesmärk on üliaktiivne põis taas suuremate täitekogustega harjuda. Lisaks on ka selliseid ravimeid nagu antikolinergilised ained ja spasmolüütikumid, mida kasutatakse spetsiaalselt sümptomi urineerimissoovi leevendamiseks, mis võib oluliselt parandada mõjutatud inimese elukvaliteeti. Urineerimistungi saab ravida erinevate ravimitega. Tüüpilised on ravimid rühmast antikolinergilised ained või ka spasmolüütikumid, mille eesmärk on lõõgastuda põit sellisel määral, et see mahutab suuremaid täitekoguseid ja vallandab alles hiljem urineerimishimu. Suurenenud eesnäärmega mehed saavad kasu alfablokaatorite rühma kuuluvatest ravimitest, mis võivad eesnäärme ja põie lihaseid lõdvestada, nii et urineerimine on taas lihtsam.
