Füsioterapeut, varem tuntud ka füsioterapeudina, on koolitatud spetsialist, kes pakub vormi ravi, millest enamik manustatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Selle eesmärk on taastada keha toimimis- ja liikumisvõime.
Mis on füsioterapeut?
Füsioteraapia eesmärk on taastada, parandada või säilitada inimkeha liikumis- ja toimimisvõimet. Selleks abistab patsienti kvalifitseeritud füsioterapeut. Klõpsake suurendamiseks. Füsioterapeut valdab erinevaid aktiivseid ja passiivseid vorme ravi, mida kasutatakse nii ennetamiseks, teraapiana kui ka taastusravis. Nende hulka kuuluvad mitte ainult füsioteraapia, aga ka erinevaid võimalikke vorme füsioteraapia. Endine vorm füsioteraapia, tänapäeval paremini tuntud kui harjutusravi, võivad läbi viia ainult koolitatud füsioterapeudid. Füüsilised vormid ravi, teiselt poolt, võivad rakendada ka koolitatud massöörid. Füsioteraapia koosneb näiteks massaaž, vesiravi, termoteraapia ja elektrotermiline ravi. Füsioterapeudiks saamise koolitus on kogu Saksamaal ühtselt reguleeritud ja lõpeb kolme aasta pärast riiklikult tunnustatud füsioterapeudi kvalifikatsiooniga. Kahe ja poole aasta pikkune koolitus massööriks ja meditsiiniliseks vanniteenindajaks on ühtlaselt reguleeritud ka kogu Saksamaal. Mõlemat koolituskursust saab läbi viia riigikoolides, millest enamik on tasuta, või erakoolides, mis on siiski üldjuhul tasulised.
Hooldamine
Füsioterapeut saab töötada üsna laias valikus ravi. Ta saab tegutseda nii ennetavalt kui ka juba tekkinud haiguste või vigastuste korral. Teine piirkond füsioteraapia töötab taastusravikliinikus. Ennetuses tegeleb füsioterapeut enamasti meditsiiniga treeningravi või seljaaju võimlemine. Mõlemat saab pakkuda nii praktikas kui ka jõusaalis. Tavateraapia valdkonnas on füsioterapeut aktiivne paljudel meditsiinivaldkondadel, ehkki siin näidetena mainitakse vaid mõnda. Ortopeedia valdkond on ilmselt tuntuim. See hõlmab näiteks degeneratiivseid liigesehaigusi ja kergemaid vigastusi. Kirurgia valdkonnas võib füsioteraapia hõlmata lihaste ehitamist, armiteraapiat või operatsioonijärgset hooldust. Lasteprobleemid võivad hõlmata omandatud ja kaasasündinud liikumis- ja kehahäireid. Näiteks günekoloogias võib pakkuda füsioterapeut vaagnapõhja koolitus Uriinipidamatuse või sünnitusjärgsed regressiooniharjutused. Neuroloogilistel juhtudel, näiteks insultide korral, on füsioteraapia kasutamine paljutõotav, et muuta patsient taas igapäevaeluks sobivaks. Lisaks aga vaheldusrikas rakendusalad füsioterapeut saab kasutada paljudes teistes meditsiinivaldkondades.
Kuidas toimub ravi ja teraapia?
Põhimõtteliselt ei tee füsioterapeut diagnoosi. Patsiendid suunab arst juba diagnoosiga, mille põhjal füsioterapeudid oma ravimeetodeid kohandavad. Enne raviga alustamist koostab füsioterapeut patsiendi aruande, milles on toodud ravi eesmärgid. Sel eesmärgil patsiendi haiguslugu esmalt koos kaebuste üksikasjaliku kirjelduse ja isikliku taustaga. Seejärel viiakse läbi nn kontroll. Füsioterapeut uurib patsienti visuaalselt igast küljest. Järgmine samm on palpatsioon, keha tunne, eriti kahjustatud kehaosad. Füsioteraapia on eriti kasulik spordivigastused. Lihasjäikus on lahti, laktaat väheneb, tüved ja väikesed lihasepisarad avastatakse ja ravitakse varakult. Füsioterapeutiline uuring lõpetatakse funktsionaalse testiga. Siin testitakse vastavaid keha funktsioone. Põhimõtteliselt ei kasuta füsioterapeut patsiendi leidmiseks mingeid seadmeid, vaid kasutab ainult meeli. Kuid raviarsti juba algatatud pildistamisprotseduurid võivad olla abiks. Seejärel rakendab füsioterapeut arsti määratud meedet. Eristada saab aktiivseid meetmednagu liikumis- ja hingamisteraapia ning passiivsed ravivormid nagu fango, fototeraapia, elektrotermiline ravi, termoteraapia, vesiravi, helioteraapia või massaaž. Lisaks on füsioterapeudi jaoks ette nähtud spetsiaalsed protseduurid. Nende hulka kuuluvad näiteks Bobathi kontseptsioon, käsiraamat lümfiringe massaz, manuaalteraapia või Vojta meetod.
Millele peaks patsient tähelepanu pöörama?
Füsioterapeudi valimisel tuleks kaaluda mitut aspekti. Esiteks peaks füsioterapeut omama asjakohast haridust ja väljaõpet vastavalt ettenähtud ravimeetoditele. Lisaks peavad olema olemas teatud töötlemiseks vajalikud töömaterjalid või raviseadmed. Teine oluline punkt peaks olema aga inimestevaheline tasand. Kuna patsient peab füsioterapeudiga tihedat koostööd tegema, peaks viimane patsiendile sümpaatne olema. Praktikal peaks olema ka meeldiv õhkkond. Veelgi enam, sellest võib abi olla, kui tava on patsiendi kodu lähedal või kui füsioterapeut teeb ka kodukõnesid. Kõndimisraskustega patsientide jaoks võib olla oluline ka see, et füsioterapeudi praktika oleks maapinnal või vähemalt liftiga ligipääsetav ja läheduses oleks parkla.
