Finestone test
Niinimetatud Finkelsteini testis haarab arst patsiendi pöidlast ja proovib kätt küünarluu suunas kiiresti liigutada. Kui a tendovaginiit on kohal, tugev valu raadiuse piirkonnas toimub. Eichhoffi testi ajal palutakse patsiendil asetada valutava käe pöial peopesale ja sulgeda see teiste sõrmedega.
Seejärel liigutab arst kätt väikese suunas sõrm. Patsiendid, kellel on tendovaginiit aruanne intensiivne valu selle katse ajal käsivarre kiirgav. Lisaks sümptomite kirjeldamisele on suur tähtsus ka erialase tegevuse ja võimalike vaba aja tegevuste kohta.
Kontoritöötajad, muusikud ja sportlased kipuvad kannatama tendovaginiit palju sagedamini. Tendovaginiidi diagnoosimise teine etapp on füüsiline läbivaatus patsiendi kohta. Mõjutatud kehapiirkonna palpeerimisel valu tavaliselt suureneb intensiivsus.
Lisaks võib kahjustatud liigese liigutamisel sageli tuvastada nn krõbinaid, mis on põhjustatud põletikulise hõõrumisest. kõõlusekesta üle luu. Kui leiud on ebaselged, võib osutuda vajalikuks ka täiendavate uuringute algatamine. Lisaks füüsilistele leidudele ja sümptomitele a veri testi abil saab tuvastada spetsiaalseid põletikumarkereid.
Tendovaginiidi esinemisel on veri sisaldab peamiselt kõrgendatud valged verelibled ja CRP väärtused. Lisaks klassikalistele põletikunähtudele veri analüüs koos spetsiaalse reumatoidfaktori tuvastamisega annab teavet ka diagnoosi kohta. Ettevalmistus Röntgen või MRI (magnetresonantstomograafia) võib samuti olla kasulik tendovaginiidi diagnoosimisel.
Ravi
Tendovaginiidi sobiva ravi valik sõltub ennekõike selle põhjustest. Nakkuslikud vormid nõuavad tavaliselt antibiootikumravi, mitteinfektsioossed tüübid aga leevendust, valu leevendamist ja füsioteraapiat. Lisaks sõltub tendovaginiidi ravi sümptomite ilmnemise ulatusest ja sagedusest.
Enamiku mõjutatud patsientide jaoks on sümptomite kõrvaldamiseks täiesti piisav ravimravi. Eriti sellised valuvaigistid (valuvaigistid), mis kuuluvad mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite klassi, võivad aidata kahjustatud liigese piirkonnas torkivat valu tõhusalt leevendada. Valuvaigisti valimisel peaksid põletikuvastased ravimid olema valitud vahendid.
Lisaks valu leevendamisele suudavad need piirata haiguse kulgu ja viia kõõluste kestade kiire taastumiseni. Lisaks valu leevendamisele mängib tendovaginiidi ravis olulist rolli ka kahjustatud liigese immobiliseerimine. Tugisidemete paigaldamist ning põletikuvastaste salvide või kreemide kasutamist peab enamik patsiente kasulikuks.
Tendovaginiidi krooniliste vormide või sageli tendovaginiidi all kannatavate patsientide korral võib osutuda vajalikuks nn ahelahela reguleerimine. Lõimelint on mehaaniliste stressisümptomitega kohandatud lahas, mis leevendab kahjustatud piirkonna välise kokkusurumise sümptomeid. Tendovaginiidi ravis ei tohi tähelepanuta jätta ka töötingimuste kohandamist.
Patsiendid, kes töötavad palju arvutitega, peaksid kasutama ergonoomilisi klaviatuure ja hiiri. Lõppkokkuvõttes saab tendovaginiidi mitteinfektsioossete vormide vastu võidelda ainult vale ja liigse koormuse vähendamisega. Tendovaginiidi krooniliste vormide korral tuleb kasutada lokaalanesteetikumid või preparaadid, mis sisaldavad kortisoon kaaluda võib ka. Kirurgiline korrektsioon kõõlusekesta aparaate on harva vaja. See ravivõimalus puudutab peamiselt neid patsiente, kellel piisavast hoolimata ei saavutata valuprobleemi või see paraneb vaid vähesel määral valuravi ja eluolude muutumine. Mõjutatud lahutades kõõlusekesta, enamikul juhtudel on võimalik tagada tendovaginiidi sümptomite püsiv leevendamine.
Kõik selle sarja artiklid:
