Inkubatsiooni periood
Inkubatsiooniperiood on aeg viirusega nakatumise ja kliiniliste sümptomite esmakordse ilmnemise vahel. Inkubatsiooniperiood aastal hepatiidi D võib varieeruda 4-12 nädalast, kuni 4 kuuni. Kui see on a superinfektsioon - a hepatiidi D-nakkus olemasolevaga hepatiit B - aeg haiguse puhkemiseni on tavaliselt lühem kui samaaegse nakatumise korral.
Aasta jooksul hepatiidi D, on oluline, kas patsient on nakatunud hepatiit B viiruse ja D-hepatiidi viirusega samaaegselt (samaaegne infektsioon) või kõigepealt HBV-ga ja alles hiljem HDV-ga (superinfektsioon). Superinfektsioon on palju tavalisem ja selle prognoos on palju halvem. Nn “teine tabamus”, st teine raske maks järjestikune haigus kahjustab maksa sageli nii tugevalt, et tekib krooniline hepatiit.
Sel juhul äge maksa põletik ei parane isegi 6 kuu pärast ja viib sageli maksatsirroosini (sidekoe - funktsionaalse koe ümberkujundamine maks) või hepatotsellulaarne kartsinoom (HCC, st maks vähk). 90% kõigist superinfektsioonidest viib koonilise manifestatsioonini. Krooniline HBV / HDV-hepatiit põhjustab surma kolm korda suurema tõenäosusega kui ainult krooniline HBV-hepatiit.
HBV ja HDV samaaegne nakatamine põhjustab rasket ägedat hepatiiti, kuid 95% kõigist HDV põhjustatud ägedatest hepatiitidest paraneb täielikult. HDV jaoks pole praegu tõhusat ravi. Alfa-interferoon on harva edukad ja viivad viiruste arvu vähenemiseni, mis aga pärast ravi lõppu tavaliselt uuesti suureneb.
Kui hepatiit B nakatumine on samuti ravi vääriline, seda saab teha nn nukleosiidanaloogidega, mis on HDV vastu ebaefektiivsed. Tüüpiliste hepatiidi sümptomite, näiteks iiveldus, valu ülakõhus, oksendamine kõhulahtisuse korral võib anda maksa säästvaid ravimeid. Lisaks peaks patsient säilitama range voodirežiimi ja hoiduma alkoholist ja muudest maksa kahjustavatest ainetest.
Viimane võimalus raskelt arenenud maksakahjustusega patsientidele on siirdamine tervisliku elundi. Otsene vaktsineerimine D-hepatiit ei ole võimalik. Siiski on olemas B-hepatiidi vaktsineerimine mis kaitseb ka D-hepatiit viirus, kuna see võib paljuneda ainult B-hepatiidi viiruse olemasolul.
Vaktsineerida soovitatakse B-hepatiidi vastu. Vaktsineerimine toimub tavaliselt 2., 4. ja 12. elukuul. Kui vaktsineerimist pole lapsekingades manustatud, tuleb hilisemas eas teha ka 3 vaktsineerimist.
Reeglina pole revaktsineerimine vajalik. Revaktsineerimist soovitatakse ainult kõrge nakkusohu korral. Seda näiteks juhul, kui teie partner on nakatunud B-hepatiiti, kui teil on sageli kontakti B-hepatiidiga nakatunud inimestega (nt haiglas) või kui esineb immuunpuudulikkus. Sellistel juhtudel tuleb revaktsineerimine võtta iga 10 aasta tagant.
