Mälu koolitus on tuletatud kreekakeelsest sõnast μνήμη mnémē, mälu, ja seda nimetatakse ka mnemoonikaks. Koolituse võimalikult tõhusaks ja sisukaks muutmiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid nii teabe salvestamise kui ka selle meeldejätmise ja säilitamise parandamiseks. Üheks selliseks meetodiks on populaarsed mnemotehnika mälu koolitust.
Mis on mälutreening?
Kognitiivne koolitus väljakutseid mitte ainult aju ja mälu jõudlust, aga ka muid vaimseid kognitiivseid funktsioone nagu kontsentratsioon, kohtuotsus ja keel. Mälutreening viitab kõigile meetmed mis edendavad ja säilitavad kognitiivseid võimeid lõbusalt ja motiveerivalt. Seda tehakse memotehnikate, spetsiaalsete harjutustega mälu treenimiseks ja aktiveerimiseks. Neuroplastilisus võimaldab tervetel inimestel omandada teadmisi ja oskusi, kuid aitab lahendada ka patoloogilisi muutusi aju ning kahjustatud ajupiirkondade paremaks kasutamiseks või tervete piirkondade aktiveerimiseks. Neuroplastilisus muutub ja parandatakse sünapside ja aju valdkondades. Kognitiivne koolitus nagu mälutreening stimuleerib neid elutähtsaid neuroplastilisi protsesse. Kognitiivne koolitus paneb proovile mitte ainult aju ja mälu jõudluse, vaid ka muud vaimsed kognitiivsed funktsioonid nagu kontsentratsioon, otsustusvõime ja keel.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Mälutreening on hästi tuntud eakate ja selliste haiguste kontekstis nagu dementsus, kuid regulaarne mälutreening ei sõltu vanusest. Igapäevane ajude teaser või Sudoku puzzle on igapäevaelus olulised. Vaimse jõudluse parandamiseks on erinevaid tehnikaid, olenevalt kontekstist või individuaalsetest eesmärkidest. Mälutreening on eriti oluline varases staadiumis patsientide jaoks dementsus, sest järjepidev ja sihipärane mälutreening võib haiguse progresseerumist edasi lükata, kuid tugineb ka endiselt olemasolevatele mäluoskustele. Erilist tähelepanu pööratakse keskendumis- ja mäletamisvõimele, kuid olulised valdkonnad on ka sõnaotsimisoskus ja otsustusvõime, eriti puudega patsientidega suheldes. dementsus ning abiks sugulastele või hooldus- ja meditsiinipersonalile. Oluline on kontekstis mõtlemine ja assotsiatiivne mõtlemine. Mälutreening sobib hästi ka selleks, et anda eakatele saavutustunne nende igapäevaelus, sest see suurendab nende enesehinnangut ja kaasab neid ühiskondlikku ellu. See murrab ka igavuse ja hoiab sõnavara vormis. Mälutreening algab lastest aga proovitud ja testitud mängudega nagu mälu või doomino, aga ka taastusravis. Erinevaid tehnikaid kasutades palutakse ajul regulaarselt trenni teha ja uut sünapside moodustuvad selle käigus. Tuntud näide on planeedijärjestus, mis kasutab lauset “Minu isa seletab mulle igal pühapäeval meie öötaevast” lihtsal, sirgjoonelisel viisil, alustades päikesest, iga sõna esimene algustäht tähistab planeete. Järjekorra, fikseeritud järjestuse ja piltide põhjal on meeldejätmine palju lihtsam. Ühinguahelates on õppimine terminid on jutu moodustamiseks kokku keeratud. Õppimine uued keeled ja sõnavara on ka lihtsam, kui sarnaselt kõlavad märksõnad koos pildiga salvestatakse. Teine tõhus meetod mälutreeningul on nn numbrisümbolite süsteem, kus konsonandid määratakse numbritele ja saavad seega meeldejäävama lingi. Samamoodi põhineb see tähestikumeetodil, mis põhineb fikseeritud lingitud kujutisega seotud mäluraamistikul. Loci meetod on antiikajast ja keskajast tuntud assotsieerimistehnika, mida saab rakendada ilma suurema vaevata. Igale kontseptsioonile antakse kindel koht, muutuja, kuid need alluvad teatud struktuurile. Lihtsalt selgitatud: näiteks teatud terminite meeldejätmiseks saab kujundada jalutuskäigu, mis on seotud punktidega, mis selle jalutuskäigu ajal läbitakse. Need punktid pole siiski reaalsed kohad ega esemed, vaid vajalikud õppimine igal juhul. Mälupalee töötab sarnaselt.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Üldiselt ei ole mälutreeningul mingeid riske ega kõrvaltoimeid, kuid sõltuvalt sihtrühmast ja nende vajadustest tuleks hoolitseda selle eest, et mälutreening oleks ilma surveta ja põhineks ainult vabatahtlikkusel. Ei tohiks olla ületamist, aga ka alahindamist ning pakutavad harjutused peaksid vastama sooritustasemele. Tähendus on igas vanuses mänguline väljakutse ja kognitiivsete võimete edendamine üldiselt. Rühmades võib esinemissurve teiste osalejate tempo tõttu kergesti tekkida, millel võib tegeliku eesmärgi suurendamisel olla kahjulik mõju. Ennekõike võib sellel olla negatiivne mõju, kui puudutatud inimesed töötlevad puudujääki negatiivselt, ehkki mälutreeningul on teistsugune kavatsus. Esiplaanil on lõbus ning tasakaalustatud suhe vastava harjutuse erineva raskusastmega ja nõudlusega. Teine otsustav tegur on seisund päeva, sest mälutreening võib olla ka kurnav ja seega õnnestub harjutus ühel päeval palju kergemini kui ülejärgmisel päeval. Sellistele kõikumistele tuleks tähelepanu juhtida. Eduka mälutreeningu teostamiseks on soovitatav regulaarselt ventileerida ja juua vesi toetavalt. Kui proovite paljusid mälutreeningu ja harjutuste meetodeid, märkate kiiresti, millised harjutused teile meeldivad. Sellele vaatamata tuleks hoolitseda vähem hinnatud harjutuste lõpuleviimise eest, kuna kogemused on näidanud, et need harjutused on suunatud eelkõige piirkondadele, mille jaoks on mälutreening väga oluline. Õppimisefekti ei näita ka see, kui kiiresti harjutus lõpule viiakse. Mälutreeningu otsustavaks teguriks on see, et iga harjutust tehakse teadlikult, et suurendada treeningu mõju.
