Sünonüümid
Valu Püsiv somatoformne valuhäire (ASD) on haigus, mida iseloomustab püsiv tugev valu ilma somaatiliste (füüsiliste) põhjusteta, nii et psühholoogilisi põhjuseid käsitatakse vallandajatena (emotsionaalsed konfliktid, psühhosotsiaalsed probleemid). Püsivat somatoformi võivad põhjustada mitmesugused põhjused valu häire. Vastavalt sellele viivad selle vähem individuaalsed tegurid kui erinevate tegurite koosmõju valu häire.
Sellised tegurid on neurofüsioloogilised (nt erinevused valu tajumisel ja valu ülekandmisel), õppimine teoreetiline (nt õppimine mudeli järgi - õppimine vaatluse teel), isiksusspetsiifiline (nt
stressi töötlemine) ja sotsiaalne (nt kultuur). Esimene samm on välistada valu füsioloogilised põhjused meditsiinilise (neuroloogiline = neuroloogiaspetsialist) uuringu abil. Valu toob kaasa tohutuid kannatusi, mistõttu on vaja rohkem isiklikku või meditsiinilist abi.
Järgides psühhoterapeutilise meditsiini ja psühhosomaatilise meditsiini juhiseid (2002), tuleks võtta ka täpne anamnees (varasem ajalugu), kuna sellised tegurid nagu füüsiline väärkohtlemine ilmnevad sagedamini mõjutatud isiku eluloos. Patsiendid, kellel on oma valu psühholoogiline põhjus, ei lokaliseeri seda täpselt, kirjeldavad valu emotsionaalsemalt ja vähem sensoorsete terminitega (ntpõletamine“,“ Tõmbamine ”jne). RHK suuniste kohaselt peab valu sümptomatoloogia kesta kauem kui kuus kuud.
ASD (püsiv somatoformne valuhäire) psühholoogilisi vallandajaid tuleb eristada psühholoogilistest stressitegurid mis ilmnesid ainult ASD (püsiva somatoformse valuhäire) käigus. Valulikud seisundid, mis ilmnesid depressiivse häire käigus või skisofreenia arvestada. Lisaks ei tohiks simulatsiooni märke esineda.
Püsiva somatoformse valuhäire ravi esimene samm on ennekõike tarbetute meetmete vältimine valu kõrvaldamiseks, mis pole füüsiliselt põhjustatud (nt invasiivsed ehk kehasse tungivad invasiivsed protseduurid). Psühhoteraapia on valitud ravi püsiva somatoformse valuhäire korral.
Siin, a käitumuslik teraapia lähenemisviis keskendub eriti valu ohjamise strateegiatele, haiguse subjektiivsete mudelite muutmisele ja valu funktsiooni muutmisele. Kehaga seotud elemendid psühhoteraapia eesmärk on muuta keha taju ja tähelepanelikkust. Psühhodünaamilised elemendid seevastu keskenduvad varakult lapsepõlv traumatiseerimine ja somatiseerumise mehhanism, st vaimsed konfliktid avalduvad füüsiliste sümptomitena.
Lisaks psühhoteraapia, antidepressiivsed ravimid (amitriptüliin) tuleks manustada. Trankvilisaatorid (trankvilisaatorid) või neuroleptikumid (ravimid psühhooside raviks, nt skisofreenia) ei tohiks manustada.