Pearinglus on kahjustatud inimestele väga ebameeldiv. Kõik sinu sees juhataja pöörleb, mõnikord ei saa te peaaegu üldse jalgu. Igapäevased ülesanded muutuvad suureks koormuseks.
Kui pearinglus on püsiv, tuleks orgaaniliste põhjuste selgitamiseks kindlasti läbi viia arstlik läbivaatus. Paljudel juhtudel otseseid põhjuseid siiski ei leita. Pinge on sageli pearingluse põhjus. Kui kõik muud võimalikud põhjused on meditsiiniliselt välistatud, tuleks teha spetsiaalne uuring, et teha kindlaks, kas asjaomane isik võib kannatada pingetest põhjustatud pearingluse all.
Pingest tingitud peapöörituse põhjused
pinged on tavaliselt lihastes valulikud või ebameeldivad kõvenemised. Tänapäeva ühiskonnas levinud vähese liikumise tõttu, mida soosivad valdavalt istuvad tegevused, pingeid on laialt levinud. Eriti kael sageli mõjutavad pinged nii õlgade kui ka seljalihaseid.
Põhjus pingeid on sageli nõiaring. Nii füüsiline tegevusetus kui ka vaimne pinge viivad lihasteni krambid. See põhjustab valu, põhjustades mõjutatud inimesel veelgi vähem liikumist, valesid asendeid ja tekitades seeläbi veelgi rohkem pingeid.
Keha lihastel on teatud andurid, mis annavad aju tagasisidet selle kohta, kuidas vastav kehaosa ruumis asetseb (nn propriotseptsioon). Seetõttu teame näiteks isegi suletud silmadega, kas käsi ripub otse alla või sirutub ülespoole, ilma et oleksime seda näinud. Kui lihases on pinge, võivad need retseptorid olla surutud või kokku surutud.
Tagasiside aju seeläbi muutub ja aju ei saa enam sidusat liikumisteavet. See viib siis peapöörituseni. Eelkõige siis, kui pinged tekivad korraga mitmes kehaosas, on aju läheb segadusse.
Selle tagajärjeks võib olla väljendunud pearinglus. Pearingluseni viivad pinged on peamiselt kael ja kaelalihased, silmalihased ning õlgade ja selja ülaosa lihased. Peapööritus on eriti oluline kael lihased, kuna see on oluline veri laevad viia ajju, selgrooarter.
Väljendatud pinge põhjustab lihastes tohutu rõhu tõusu, mis võib mõjutada ka lihaseid laevad. Kui neid vähem tarnitakse veri, puudub osa aju verevarustusest, mis omakorda võib põhjustada ka peapööritust. Pinge selja piirkonnas võib põhjustada pearinglust.
Eriti kui on mõjutatud selja ülaosa, õlg ja kaelalihased sageli ka pinges. See võib häirida veri laevad jooksmine kaelas ajju, mis omakorda võib viia aju verevarustuse vähese vähenemiseni. See võib seletada pearinglust.
Tänapäevase laialdase liikumisvaeguse tõttu on paljude inimeste seljalihased alaarenenud, nii et halb rüht ja pinged võivad kiiresti areneda. Seda saab vältida lihaste tugevdamisega. Emakakaela lülisamba (emakakaela lülisamba) lihaste pinge on üks peamisi pearingluse põhjuseid.
Tänapäeva ühiskonnas mõjutab emakakaela lihaseid eriti sageli pinge ja kehv rüht. Kõvenemine viib koes rõhu suurenemiseni, mis võib mõjutada veresooni, arteri selgroogseid, mis kulgevad luukanalis piki kaelalülisid. See võib häirida aju tundlikku verevarustust, mis võib avalduda peapööritusena.
Tugevdamine, liikumine ja venitus kaela-, õla- ja seljalihased võivad pingeid ära hoida. Stress põhjustab paljudel inimestel valulikke pingeid, mis võivad põhjustada ka pearinglust. Eriti sageli mõjutab pinge kaela- ja õlalihaseid.
Vaimse pinge korral kiputakse õlgu kõrvade poole tõmbama. Seal nad mõne aja pärast kõvenevad ja tekivad püsivad pinged. Päeva jooksul peate alati jälgima, et õlad oleksid lahti.
Et teada saada, mis tunne on siis, kui õlad on lahti, võite kõigepealt kõigest jõust kõrvadeni tõmmata ja lasta neil siis jälle lõdvalt kukkuda. Kui teete seda mitu korda järjest, on see hea lõõgastus võimlemine. Kahjuks ei saa igapäevaelus alati stressi vältida. Seetõttu pole stressist tingitud pinged haruldased.
Seetõttu on seda olulisem veenduda, et vaimse stressi olukordade eest tekiks piisav hüvitis. Eriti spordi ajal saab vaimset stressi väga hästi vähendada. Liikumine lõdvestab ja tugevdab lihaseid ning hoiab ära pingeid. Eriti sellised spordialad nagu jooga on väga head vähendada stressi ja parandada keha tunnet.
Kõik selle sarja artiklid:
