Lapse jaoks on mäng selle arengus ülioluline roll. Mängude kaudu on see väljakutse ja julgustus, mistõttu mängitakse ravi on alates 1920. aastast kasutatud ja välja töötatud mitmesuguste häirete ravivaks lähenemiseks. Sõltuvalt selle tüübist ravi, käsitletakse konkreetseid valdkondi.
Mis on mänguteraapia?
mängima ravi on lastepsühholoogias kasutatav psühhoanalüütiline lähenemine. Selle töötas välja 20. sajandi esimesel veerandil psühhoanalüütik Hermine Hug-Hellmuth. Mänguteraapia on psühhoanalüütiline lähenemine, mida kasutatakse lastepsühholoogias. Selle töötas välja 20. sajandi esimesel veerandil psühhoanalüütik Hermine Hug-Hellmuth. Järgnevatel aastatel võtsid selle vastu ja arendasid edasi erinevad inimesed. Terapeutilise meetmena stimuleeritakse lapse keha paranemist erinevate mängude raames. Seda tehes järgivad patsiendid loomulikult oma loomupärast mängutunnet, mis aitab kaasa nende arengule ja moodustab erinevaid iseloomuomadusi. See edendab ka õppimine käitumine. Lapsed õpivad mängides ennast ja oma keskkonda ning stimuleerivad seda aju. Sel moel laps mälu stimuleeritakse ja lapsed õpivad ennast väljendama. Raskused aastal lapsepõlv seda ei saa vanemad omandada viima psühholoogiliste probleemide juurde. Sageli ei suuda vanemad nende probleemidega ise hakkama saada. Siin võib aidata mänguteraapia, kuna ka vanem või eestkostja õpib oma lapse konkreetset eneseväljendusviisi. Lisaks saab terapeut mängu abil kindlaks teha, kas pikemat ravi on vaja. Kuni teismeliste laste jaoks on mänguteraapia valikuvõimalus nii verbaalseks väljendamiseks kui ka nende mõtetega tegelemiseks, mida nad muidu ei väljenda.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Mänguteraapia eesmärkideks on ühelt poolt neurootilise käitumise vähendamine ja uute teadmiste omandamine. Teisalt äratab laps oma võimed ja õpib oma tundeid sõnadesse panema. Lisaks on olemas õppimine iseenda väärtustamine ja aktsepteerimine. Teine eesmärk on probleemide lahendamise strateegiate väljatöötamine ja emotsionaalse stabiilsuse kujundamine. Mänguteraapiat kasutatakse näiteks siis, kui lapsed kannatavad arengu hilinemise või aeglustumise all. Lisaks on sageli emotsionaalseid ja psühhosomaatilisi probleeme. Need näitavad end ärevas, agressiivses või sageli häbelikus käitumises. Lapsed tunduvad rahutud, rahmeldavad või keelduvad üldse tegevusega tegelemast. Emotsionaalne stress võimalik viima krooniliseks kõhuvalu ja peavalu, millele tavaliselt füüsilist põhjust ei leita. Sõltuvalt vanusest võivad haigestunud lapsed roojata või end uuesti märjaks teha, kuigi nad on sellest vanusest juba ammu üle. Mänguteraapiat kasutatakse ka sotsiaalsete raskuste korral. Mõjutatud lapsed mängivad harva, neil on tavaliselt vähe sõpru ja neil on raskusi teistele lastele lähenemisega. Nad ei tea, kuidas teiste suhtes käituda ja neil on reeglite järgimisega sageli probleeme. Koolis võivad nad olla autsaiderid ja näiteks kodus on õdede-vendadega tugev rivaalitsemine. Emotsionaalsete probleemide põhjused võivad olla erinevad. Sageli on vastutavad rasked kodused olukorrad. Nende hulka kuuluvad nii vanemate lahusolekud või lahutused kui ka käigud või kaotused, millega nad peavad toime tulema. Kui laps ise on haige või lähedane inimene on haige, tähendab see rasket stress, mis võib viima apaatiale või agressioonile. Väljaspool kodu võivad kiusamine ja vägivald koolis olla ka käitumisprobleemide põhjuseks. Selleks, et mitte ainult neid asju teada saada, vaid ka võimalikke leida lahendused, kasutatakse teraapias erinevaid mängutüüpe. Nende hulka kuuluvad mitmesugused funktsionaalsed mängud, mida kasutatakse väikelaste ja väikelastega. Siin omandatakse uusi oskusi tegevuste järjestuste kordamise kaudu. Teine võimalus on nn sümbolimäng, mille puhul tuleb meelde jätta käitumine või objektid. Võimalik on ka vanemate jäljendamine, mille käigus tuleb teostada fiktiivseid tegevusi. Lisaks õpib laps ehitusmängus ennast korrastama, läbi kukkudes õppima ja katsetama. Lisaks õpib see rollimängu kaudu sotsiaalset käitumist. Seda tehakse tavaliselt arsti või isa-ema-lapse mängude kaudu, kus laps võtab endale ühe rolli. See on viis positiivsete ja negatiivsete kogemuste töötlemiseks ning terapeudile raskustest vihjete andmiseks. Reeglimängudes õpivad lapsed kokkulepetest kinni pidama. Samuti õpitakse pettumusega toime tulema ja arendatakse arusaama õigest ja valest. Reeglimängu eelduseks on oskus ennast verbaalselt või mitteverbaalselt sobivalt väljendada. Enamikku neist lähenemisviisidest kasutavad ka eripedagoogid ja ravipedagoogid.
FUNKTSIOONID
Mänguteraapial on mõned eripära. Ennekõike on nende hulgas teraapiaõhkkonna puudumine. Psühholoogilise ravi all olevad lapsed tunnevad sageli survet või hirmutamist. Mänguteraapias saavad nad seevastu lõõgastuda ja unustada teraapia ise. Samuti on neil lihtsam terapeudiga ühendust võtta. Erinevate mängude kaudu ärkab loomulikult nii rõõm ja põnevus kui ka uudishimu. See aitab kaasa lapse loomulikule arengule ja pakub avanemisvõimalust. Mänguteraapia tunnused on näiteks desensibiliseerimine kordusmängude kaudu, aja unustamine ja keskkonnaga tegelemine. Enesehinnang tugevneb ja mäng on väljuvate tunnete väljundiks. See õpetab lapsi ka keeles väljendama ja ennast väljendama. Selle tulemusel saab probleeme paremini lahendada ja lahendada.
