Prognoos | Vesi kopsudes

Prognoos

Kui ravi alustatakse kiiresti ja tõhusalt vesi kopsudes, prognoos on väga hea. Harvadel juhtudel kopsupõletik saab areneda põhjal kopsu turse. Oluline on märkida, et prognoos sõltub alati põhihaiguse tüübist ja ulatusest.

Vesi kopsudes või kops lõhe takistab hingamine ja hapnikuvahetus. Sõltuvalt vee ulatusest ja kogusest võib tekkida tugev õhupuudus ja hapnikupuudus. Kui vesi kopsudes areneb aeglaselt ja sümptomid suurenevad järk-järgult, kopsud taluvad suures koguses vett ja kohanevad.

Sellisel juhul piisab vee tühjendamiseks aeglasest ravist. Kui aga suures koguses vett satub kiiresti kopsudesse või kops lõhenemine, kopsudel puuduvad piisavad reservi- ja kompenseerimismehhanismid, mis viib rasketeni hingamine raskusi. Võib juhtuda, et seda tuleb ravida intensiivravi osakonnas ja see võib vajada invasiivset ravi ventilatsioon.

Oodatav eluiga

If kopsupõletik on kopsudes oleva vee põhjus, tuleks see kindlasti tuvastada tüüpiliste sümptomitega ja ravida varakult, kuna see on tõsine haigus. Lõppude lõpuks põhjustab tööstusriikides kõige sagedamini surma nakkushaigus. Eelkõige eakatel patsientidel, imikutel, väikelastel ja immuunpuudulikkusega inimestel on varasemate haiguste tõttu suurem risk. Seetõttu on üle 65-aastased patsiendid, kellel on ebastabiilne seisund kardiovaskulaarsüsteem või hägustunud teadvust tuleb igal juhul ravida kliinikus statsionaarsete patsientidena.

Siin lisaks antibiootikumiravile üldine seisund seisundi halvenemise korral saab kiiresti jälgida ja asjakohaseid meetmeid võtta. Kui sümptomid kopsupõletik on leebemad, saab ravi läbi viia ka ambulatoorselt, kontroll viiakse läbi hiljemalt 2-3 päeva hiljem. Kui veepeetus kopsudes toimub mõne muu põhihaiguse osana, näiteks süda rike või neer nõrkus, haiguse kulg sõltub sisuliselt sellest, kui raske haigus on juba arenenud ja kuidas seda ravitakse.

Sageli ei saa ravida, kuid sümptomeid saab sageli leevendada sel määral, et patsient võib elada peaaegu piiranguteta elu. See eeldab, et lisaks ravimiteraapiale pöörab patsient ise tähelepanu ka oma eluviisile.