Risperdal

SelgitusMääratlus

Risperdal® on nn „ebatüüpiline neuroleptikum”, st psühhooside jaoks üsna kaasaegne ravim. Lisaks kasutatakse seda ka maania. Risperdal® on üks väheseid ravimeid, mida saab kasutada ka niinimetatud depoona. Sellise depooravimiga jäetakse tablettide päevane tarbimine ära ja patsient saab selle asemel kindla intervalliga (2–4 nädalat) süsti.

Kaubanimed

Risperdal®

Keemiline nimetus

Bensisoksatool (piperidiin)

Aktiivne koostisosa

Risperidoon

Kasutusalad

Skisofreenia - nii ägeda kui ka jätkuva ravi korral Maania - nii ägeda kui ka jätkuva ravi korral Dementsus - kuid ainult psühhootiliste sümptomitega, näiteks luulud, hallutsinatsioonid või agressiivse käitumisega Piirihäire - korduva enesevigastamise või olemuslikult ohtliku käitumisega. Intelligentsuse vähendamine - impulsimurrete ja kroonilise agressiivsusega. Risperdal® peamine toime on see, et see summutab ülekandeaine liigset pakkumist.dopamiini“. Seda ülepakkumist peetakse tänapäeval psühhootilise taju peamiseks põhjuseks (nt hallutsinatsioonid). Põhimõtteliselt töötab sõnumite edastamise süsteem närvirakkude vahel "klahviluku põhimõttel".

A närvirakk vabastab messenger-aine (nt dopamiini). See messenger aine sobib nagu võti mitmete teiste närvirakkude jaoks. Sõnumitooja aine "lamab" selles lukus (nn dopamiini retseptor) närvirakk ja avab selle.

Bioloogiliselt tähendab see avamise protsess seda, et lukust lahti närvirakk muutub aktiivseks (see annab impulsi). Kui dopamiin on oma ülesande täitnud, naaseb ta oma algsesse kambrisse nagu auto garaaži. Nüüd on lihtne ette kujutada, et messenger-aine ülepakkumine võib põhjustada pideva "avanemise" ja lukustamata närvirakk laseb pidevalt impulsse. Kui see juhtub kõigis olulistes piirkondades aju, tekib patoloogiline taju. Risperidoon (Risperdal®) blokeerib nüüd (nagu kõik teised antipsühhootikumid) neuroleptikumid) dopamiini retseptorid sellisel määral, et liigne dopamiinivarustus ei vii enam sellise patoloogilise muutuseni.