Sünonüümid
Neelu, söögitoru avanemine
Sissejuhatus
Söögitoru on täiskasvanutel keskmiselt 25-30 cm pikk. See on lihastoru, mis ühendab suuõõne ja kõht ja vastutab peamiselt toidu transportimise eest pärast allaneelamist. kõrist kuni membraanini
- Tsrikoidse kõhre kogus
- Aordi stenoos (kõhuarteri ots)
- Membraani tihedus
- Kilpnääre
- A.
unearter (unearter)
- Hingetoru (hingetoru)
- Parem põhirõhk (bronhid)
- Söögitoru
- Membraan (diafragma)
Söögitoru on täiskasvanutel keskmiselt 25-30 cm pikk. See on lihastoru, mis ühendab suuõõne ja kõht ja vastutab peamiselt toidu transportimise eest pärast allaneelamist. Söögitoru võib jagada kolmeks osaks: söögitoru ei ole kõigis osades võrdselt tugev.
Selle käigus on mitu looduslikku kitsendust: Need tulenevad söögitoru positsioonilisest suhtest teiste organitega: Need kitsad kohad on eriti ohtlikud söögitoru vigastustele võõrkehadest ja põletustest (leeliselised lahused, happed). Söögitoru ristlõikes saab eristada mitut koekihti: söögitoru kihtstruktuur seest väljapoole:
- Esimene kitsus peitub otse kõri ja moodustab keskmiselt vaid 13 mm kõige kitsama koha; üks nimetab seda ka söögitoruks suu.
- Teine kitsendus asub pööratud kaare tasemel aordi rindkere piirkonnas.
- Viimase kitsenduse moodustab lihase toru diafragma kell sissepääs kõhuõõnde. Seda struktuuri nimetatakse ka söögitoru alumiseks sulgurlihaseks.
- Tuunika limaskest: See söögitoru sisemine kiht moodustab söögitoru limaskesta.
See koosneb kolmest alumisest kihist: tugeva mehaanilise pinge tõttu on söögitoru vooderdatud mitmekihilise kihiga limaskest (unkeratiniseerimata lamerakk epiteel). Lamina propria on lahtine kiht sidekoe Lamina muscularis mucosae on kitsas lihaskiht, mis kohandab limaskest toidule.
- Tugeva mehaanilise stressi tõttu on söögitoru vooderdatud mitmekihilise limaskestaga (keratiniseerimata lamerakk) epiteel).
- Lamina propria on sidekoe lahtine nihkekiht
- Lamina muscularis mucosae on kitsas lihaskiht, mis kohandab limaskesta pinda toiduga.
- Tela submucosa: See on lahtine kiht sidekoe. Peamine funktsioon on nihkekihil.
Siin asuvad ka söögitoru näärmed (Glandulae ösophageae). Glandulae söögitoru on näärmed, mis moodustavad söögitoru lima, mis muudab limaskesta libedaks. Lisaks levib selles söögitoru kihis venoosne põimik (vaskulaarne põimik), mis on eriti väljendunud söögitoru madalaimas osas.
- Tunica muscularis: Tunica muscularis koosneb kaheosalisest lihaskihist: Stratum circulare on rõngakujuline ja spiraalne lihaskiht, mis tõmbub kokku laineta ja tagab toidu edasitoimetamise (peristaltika = laine liikumine).
Pikisuunaline kiht on lihaskiht jooksmine pikisuunas söögitorusse. See on võimeline kontrollitud lihaspingete (kokkutõmbumise) abil söögitoru lõiku lõikude kaupa lühendama ja tagab ka selle pikisuunalise pinge (= laine liikumine). Tunica adventitia: see padi sidekoe ühendab söögitoru naaberstruktuuridega, nt hingetoruga.
See on ainult lõdva ühendus, nii et peristaltikaks vajalik liikuvus on tagatud.
- Stratum circulare on rõngakujuline ja spiraalne lihaskiht, mis tõmbub kokku lainelisel viisil ja tagab toidu edasitoimetamise (peristaltika = laine liikumine).
- Pikisuunaline kiht on lihaskiht jooksmine pikuti söögitoruni. Kontrollitud lihaspinge (kokkutõmbumise) abil suudab see lühendada söögitoru osade kaupa ja tagab ka selle pikisuunalise pinge (= laine liikumine).
- Tunica adventitia: see sidekoe padi ühendab söögitoru naaberstruktuuridega, nt hingetoruga. See on ainult lõdva ühendus, nii et peristaltikaks vajalik liikuvus on tagatud.
- Tugeva mehaanilise stressi tõttu on söögitoru vooderdatud mitmekihilise limaskestaga (keratiniseerimata lamerakk) epiteel).
- Lamina propria on sidekoe lahtine nihkekiht
- Lamina muscularis mucosae on kitsas lihaskiht, mis kohandab limaskesta pinda toiduga.
- Stratum circulare on rõngakujuline ja spiraalne lihaskiht, mis tõmbub kokku lainelisel viisil ja tagab toidu edasitoimetamise (peristaltika = laine liikumine).
- Pikisuunaline kiht on lihaskiht jooksmine pikuti söögitoruni. Kontrollitud lihaspinge (kokkutõmbumise) abil suudab see lühendada söögitoru osade kaupa ja tagab ka selle pikisuunalise pinge (= laine liikumine).
- Tunica adventitia: see sidekoe padi ühendab söögitoru naaberstruktuuridega, nt hingetoruga.
See on ainult lõdva ühendus, nii et peristaltikaks vajalik liikuvus on tagatud.
- kael osa: Söögitoru algab kõri. Osa kael on söögitoru osa kuni sissepääs Euroopa rind.
- Rind lõik: Rindkereosa (rindkere piirkonnas) on söögitoru kogupikkuse pikim osa, umbes 16 cm. Siin asub söögitoru vahetu läheduses tuuletoru (hingetoru), rangelt öeldes peitub see selle taga ja nihutatud mõnevõrra vasakule.
Edasi kulgeb söögitoru siis süda (Kor).
- Kõhuosa: Söögitoru jõuab seejärel kõhuõõnde (kõht) läbi diafragma (hiatus söögitoru). Kõhus on see ainult 1–4 cm pikk ja avaneb seejärel kõht. Avamine diafragma moodustub diafragma lihase silmusest, mis sulgeb sissepääs sügavalt sisse hingates maosse. Seda mehhanismi saab häirida ja seeläbi saada haiguse väärtus (tagasijooksutemperatuur söögitoru).
- Kõri
- Söögitoru söögitoru
- Mao sissepääs diafragma tasemel (diafragma)
- Kõht (Gaster)
