Abitu ja hämmingus on paljud meist siis, kui peame andma esmaabi vigastatud või haige inimesele. Keegi ei tohiks aga vältida teiste teenimist, sest abi osutamine on kohustus. Selle eiramise eest karistatakse rahatrahvi või vangistusega. Karistusseadustik nõuab aga kõigilt ainult mõistlikku abi. Vähim, mida keegi tegema peab, on õnnetuspaiga turvamine, ootamatult haige ohutsoonist päästmine ja viivitamatult päästeteenistuse kutsumine. Kuni saabumiseni tuleb ohvrit kaitsta edasise kahju eest. See hõlmab elutähtsat kohest meetmed nagu stabiilne külgasend, mis päästab abitu patsiendi elu.
Mis on stabiilne külgne asend?
Infograafik stabiilne külgne asend osana esmaabi. Klõpsake suurendamiseks. Trükkimiseks laadige see alla siit. Kui inimene on teadvuseta, esmaabi nõuab kõigepealt tema kontrollimist hingamine ja pulss ranne või nelja sõrmega unearter. Kui tema süda peksab ja on hingamine spontaanselt tuleb ta asetada taastumisasendisse. Imikud ja väikesed kuni nelja-aastased lapsed on erand. Nad asetatakse kõhule ilma padjata, käed laiali ja pea külili. Taastumisasendi eesmärk on vältida teadvuseta inimese lämbumist oksendamisest või veri. Enne seda on hädavajalik kontrollida kannatanuid suuõõne ja eemaldage kõik oksad, lima või lahtised tükid hammastik.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
. stabiilne külgne asend toimub kuue etapina. Kõigepealt lähenege teadvuseta inimesele küljelt ja libistage iseenda käsi tema tagumiku alla. Asetate patsiendi käe enda poole sirutatuna tema keha külje lähedale. Teiseks painutate jalg enda poole ja püsti. Kolmandas etapis haarake nõrgema õlast ja puusast ning tõmmake ta enda juurde. Tõmbate neljandas etapis käe, mis on allapoole, ja kallutate ka seda. Samm number viis tähendab juhataja kaugel kael et hingamisteed oleksid puhtad. Viimases etapis asetage vigastatud inimese peopesa põse alla nii, et tema nägu toetuks käe tagaküljele. Teadvusetuse põhjused võivad olla kahjutu vereringe kollaps, väga madal veri rõhk või dehüdratsioon, Vaid ka juhataja vigastused koos põrutus, aju verejooks, ajukontusioon, elektrilöök, mürgistus, hüpotermia, kolju luumurd or insult. Taastumisasendit saab kasutada ainult siis, kui: hingamine ja pulss säilivad. Kuni erakorralise arsti saabumiseni tuleb pidevalt jälgida hingamist ja pulssi. Kui šokk areneb, stabiilne külgne asend tuleb kombineerida a-ga juhataja-langusasend. Kraniotserebraalsed vigastused on erand. Need asetatakse taastumisasendisse ja pea kergelt üles tõstetud. Kui äkki tekib hingamise seiskumine või kui pulssi pole enam tunda, tuleb patsient viivitamatult viia stabiilsest külgasendist lamavasse asendisse, hingamisteed tuleb puhastada ja puhastada. elustamine võib alata. Teatud vigastused nõuavad erilist meetmed. Kui käed või kaelarihm vigastatud, tuleb teadvuseta isik stabiilsesse külgmisse asendisse asetada tervislikule küljele. Kui jalg on katki, vigastatud jalg on sirutatud ja teadvuseta inimene pööratakse vigastatud küljele. Kui rind on kahjustatud, asetatakse patsient ka vigastatud küljele. Kui kannatanul on kraniotserebraalne vigastus, peab pea olema veidi kõrgemal.
Riskid ja ohud
Kõigi elupäästmistega kaasnevad riskid meetmed. Liigne entusiastlik ja närviline tegevus võib tekitada sama palju kahju kui abistamata jätmine. Isegi õige positsioneerimine, julgustav julgustamine ja rahulikkus võivad sageli ära hoida edasisi eluohtlikke olukordi. Erakorralised patsiendid on tundlikud, isegi kui nad on teadvuseta. Hirm ja paanika võivad põhjustada täiendavat šokk. Need, kes kiirgavad rahu ja tegutsevad sihipäraselt, annavad alati edasi rahustava turvatunde. Põhireegel on jääda rahulikuks ja siis tegutseda. Kuna esmaabi andmise kohustus on seaduses sätestatud, peaksime kõik regulaarselt läbima kursuse, värskendama oma teadmisi ja harjutama vajalikke käeliigutusi, näiteks taastumisasendit.
