Valu väljastpoolt
Valu jala välisküljel tekkiv põhjus võib olla näiteks nn “rätsepikuk” (väike varbapunn). Tegemist on väikese varba väärasendiga, mis tavaliselt toimub hariliku jala tagajärjel. Jalakäpa tõttu tekib jala välisserval mõhk.
Väike varvas on selles sissepoole surutud jala väärasutus, siis on alusliide ülekoormatud ja võib paisuda. Metakarpofalangeaalliigese kohale tekivad jala muutunud kuju tõttu rõhupunktid. Et vältida või leevendada valu jalas on soovitatav kanda laiaid kingi, kanda eritellimusel valmistatud sisetaldu või isegi teha ilma kingadeta ise ehk kõndida paljajalu.
Kui kõik need abinõud ei aita, on siiski võimalus korrigeerivaks operatsiooniks. Teine põhjus võib olla näiteks jalgade väärasendamine, mis põhjustab valu vale veeremisliigutuse tõttu, kui jooksmine. Loomulikult võib põhjustada ka seal paiknev sidemete tüvi valu jalas.
Valu seestpoolt
Valu jala siseküljel võib vigastuse tõttu olla äge, kuid sageli on see aastate jooksul tekkinud jala deformatsioonide tõttu krooniline. Lameda jala (Pes planus) ja lameda jala (Pes valgus) roll on sel juhul suur. Lameda jala põhjuseks on lihaste ja sidemete nõrkus.
Need aitavad tegelikult säilitada jalavõlvi, mida nimetatakse piki- ja ristvõlviks. Seismise ja kõndimise pideva koormuse tõttu areneb konstruktsioonide nõrkus pikisuunalises kaares järk-järgult lamenemine, mille tulemuseks on lame jalg. Muutunud staatika põhjustab nüüd valu jalas, mis esineb peamiselt sisemise külje piirkonnas.
Valu vasikas või selle tagajärjel võib tekkida ka põlveliigese piirkond. Ainult lamejalg võib viia valu jalas, aga ka lamedat jalga. Sellega kaasneb aga sageli lame jalg.
Lameda jalaga on jala siseserv langetatud ja jala välisserv üles tõstetud. Selle tulemusena painutab jalg sissepoole. Ka siin toimub staatika muutus, mis mõjutab mitte ainult jalga, vaid kogu keha staatikat. Terapeutiliselt on soovitatav hoida lihaseid spetsiaalse treeningu abil. Kaebuste sagenemise korral on tungivalt soovitatav ka sisetald.
