Sageduse jaotus | Stsintigraafia

Sageduse jaotumine

Alates stsintigraafia suudab anda teavet enamiku elundifunktsioonide kohta, sobib see väga hästi pildistamise tehnikaks. Lisaks on kiirguskoormus väiksem kui röntgenikiirguse korral. Sel põhjusel toodetakse Saksamaal igal nädalal umbes 60,000 XNUMX stsintigraafi. Enamikku neist kasutatakse kilpnääre.

Diagnoos

Stsintigraafia saab kasutada erinevate diagnooside seadmiseks. Kõige tavalisem näidustus stsintigraafia on uurimine kilpnääre. Radioaktiivselt märgistatud ainete abil on võimalik kindlaks teha näiteks hüpertüreoidism.

Sellisel juhul oleks kude pärast märgistuse süstimist ebatavaliselt punane, st ebatavaliselt aktiivne. Siiski võib tuvastada ka tsüsti või pahaloomulise kasvaja (kartsinoom). Ka nendel juhtudel oleks kude metaboolsemalt aktiivsem, kuna kasvaja nõuab palju energiat.

Skeletil seevastu võib ära tunda põletiku või metastaasid. Harva on stsintigraafia näidustuseks kops, süda or neer. Kuid võimaliku kopsu diagnoosimiseks võib kasutada ka stsintigrammi emboolia, ahendamine pärgarterid (pärgarterid) või neeruarterite kitsenemine.

Lisaks diagnoosi seadmisele saab stsintigraafiat kasutada ka ravi jälgimiseks. Näiteks süda uuritakse, kas pärgarteri laevad on pärast sobivat ravi laienenud (müokardi stsintigraafia). Või a ventilatsioon stsintigraafia abil kontrollitakse, kas kopsud on korralikult ventileeritud hingamine.

Seetõttu on stsintigraafia näidustused alati diagnoosi kontrollimine. Kui arst kahtlustab näiteks patsiendi järel haigusluguehk arsti-patsiendi konsultatsioon, mille all patsient võib kannatada hüpertüreoidism, saab seda esialgset diagnoosi kinnitada stsintigraafia abil. Stsintigraafia tegemiseks peab patsient järgima teatud reegleid, et tagada diagnoosi ohutus ja usaldusväärsus.

Näiteks kui patsient võtab ravimeid hüpertüreoidismpeab ta enne ravi lõpetama. Kui patsient ei peata ravimite võtmist, ei saa stsintigraafia anda täpset hinnangut, kuna ravim moonutab kilpnäärme aktiivsust. Uurimisel süda, peaks patsient uuringule tulema tühjana kõht, st ta ei tohiks enne uurimist mitu tundi olla joonud ega söönud.