Lääne-Niilus palavik, viiruse põhjustatud, on levinud kogu maailmas. Sageli ei põhjusta see sümptomeid, kuid harvadel juhtudel võivad viima surmani. Üha rohkem inimesi Euroopas haigestub nn Lääne-Niilusesse palavik. Mõni haigestunu on selle haiguse tõttu isegi surnud. Saksamaal avastati haiguse eest vastutav viirus kõigepealt lindudel. Vahepeal saavad üha uuesti teada ka haigestumiste juhtumid. Selgitame, mis on Lääne-Niiluse viirus ja kuidas sümptomid palavik on väljendunud inimestel.
Mis on Lääne-Niiluse palavik?
Lääne-Niiluse palavik on nakkushaiguse põhjustatud Lääne-Niiluse viirus. Viirus kuulub flaviviiruste perekonda ja seda võib leida nii troopilistes kui parasvöötmetes. Viirus mõjutab peamiselt linde, kuid võib levida ka inimestele ja teatud imetajatele, näiteks hobustele. The nakkushaiguse on lindude ja hobuste kui ka inimeste teadaolev haigus.
Lääne-Niiluse palaviku sümptomid
Inimestel ei teki sümptomeid 80 protsendil kõigist juhtudest; seega Lääne-Niilus viirusnakkus jääb tavaliselt märkamatuks. gripp-sarnaseid märke esineb ülejäänud 20 protsendil juhtudest. Inkubatsiooniperiood on siin kaks kuni 14 päeva. Lääne-Niiluse palavikule iseloomulikud sümptomid võivad olla:
- Äkiline palavik
- Peavalu
- Jäsemete valu
- Lümfisõlmede turse
- külmavärinad
- Väsimus
- Kahvatu, laiguline lööve
Nakkushaiguse kulg
Pärast esimest palaviku episoodi võib esialgu olla sümptomite nõrgenemine. Kuid palavik tõuseb siis uuesti (kahefaasiline kulg). Palavikufaasi lõpus teatab veidi vähem kui pooled mõjutatud lööbest, mis kestab umbes üks nädal. Enamasti paraneb haigus siis iseenesest.
Lääne-Niiluse palaviku tüsistused
Lääne-Niiluse palavik võib kulgeda ka tõsiselt, sest viirus suudab üle minna veri-aju tõke. See võib põhjustada entsefaliit (põletik Euroopa aju), ajukelmepõletik (põletik meninges) või halvatus (äge halvatus). Need tüsistused võivad põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma. Ekspertide järelduste kohaselt võib viirus ka viima et neer rike või mõjutada muid elundeid, näiteks kõhunääre, süda või silmad. Nakatumine Lääne-Niiluse viirus võib avaldada hilist mõju isegi kuid pärast sümptomite taandumist. Nende hulka kuuluvad sellised sümptomid nagu väsimus, lihased valuvõi keskendumisraskused.
Keda ränk kurss eriti mõjutab?
Eriti üle 50-aastased, lapsed ja nõrgenenud inimesed immuunsüsteemiNagu vähk või HIV-nakkusega patsientidel on oht Lääne-Niiluse palavik raske kursi läbimine. Mida vanem on inimene, keda see mõjutab, seda suurem on nakkushaiguse levib aju ja närvisüsteem. Raske haiguse kulg esineb umbes ühel 150-st haigestunud isendist.
Lääne-Niiluse palaviku diagnoosimine
Haigust saab tuvastada viiruse otsese avastamise kaudu veri kultiveerimise või nn viiruse genoomi tuvastamise abil (RT-PCR; pöördtranskriptaasi-polümeraasi ahelreaktsioon). Viimane on tuvastamiseks spetsiaalne katsemenetlus viirused aasta veri. Seda protseduuri kasutatakse tavaliselt paar päeva pärast sümptomite ilmnemist. Kui haigus on olnud pikemat aega, saab viiruse tuvastada antikehade vereseerumis või tserebrospinaalvedelikus. Kuna Lääne-Niiluse viirus on teistega väga sarnane viirused samast perekonnast, on sageli segiajamise oht, näiteks dengue or kollapalavik viirus. Nende haiguste välistamiseks a naast tavaliselt tehakse redutseerimise neutraliseerimise test (PRNT).
Lääne-Niiluse palavik: mida teha?
Spetsiifilist viirusevastast ravimit ei ole ravi viiruse jaoks. Seetõttu keskendub Lääne-Niiluse palaviku ravi näiteks sümptomite leevendamisele palavikualandajad. Kui haigus kulgeb tõsiselt, on tüsistuste kiireks neutraliseerimiseks soovitatav haiglaravi.
Kuidas levib Lääne-Niiluse viirus?
Viirust levitavad sääsed. Praeguseks on seda avastatud enam kui 43 sääseliigil, eriti Culexi perekonna sääskedel. Enamasti on reservuaari peremeheks nakatunud linnud. See tähendab, et linnud on viirusesse nakatunud pikaajaliselt, kuid ei kannata ühtegi haigusnähtu. Veehoidla peremehed on seetõttu inimestele ja teistele imetajatele ohtlike nakkuste allikaks. Kui selliseid linde sääsk hammustab, kandub viirus sääsele vere kaudu. Paljud sääseliigid hammustavad nii linde kui ka inimesi - üheks näiteks on Aasia tiigersääsk, mis on levinud kogu Euroopas. Seejärel levitab sääsk viirust edasi, hammustades inimest või imetajat. Lääne-Niiluse viirus võib levida ka otsese verekontakti kaudu. Vastavalt sellele ei saa välistada inimeselt inimesele nakatumist näiteks a vereülekannet või elundisiirdamine. Lisaks võivad nakatunud emad viiruse oma imikutele edasi anda rinnapiim ajal rasedus või hiljem imetamise ajal.
Viiruspiirkonnad: kus esineb Lääne-Niiluse palavik?
Lääne-Niiluse viirust on tänaseks avastatud viiel kontinendil. See muudab selle geograafiliselt laiemaks levikuks kui ükski teine sääskedega leviv viirus. Aafrikas täheldatakse Lääne-Niiluse palavikku kõige sagedamini Ugandas ja Mosambiigis. Nakkushaigus on levinud aga ka Egiptusesse, Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Lähis-Idas. Viiruse levik suureneb ka Euroopas. Eriti mõjutab see Rumeeniat, Itaaliat ja Kreekat, kuid registreeritud juhtumeid on ka mõnes Kesk-Euroopa riigis, näiteks Serbias ja Ungaris.
Lääne-Niiluse palavik Saksamaal
Saksamaal avastati Lääne-Niiluse viirus lindudel Saksi-Anhaltis esmakordselt 2018. aasta suvel. 2019. aasta septembris haigestus Lääne-Niiluse palavik selles riigis esimest korda sääsest nakatunud inimesesse - varem oli see viirus ilmunud Saksamaal kui reisihaigus. 2020. aasta septembris kinnitati Saksamaal veel üheksa juhtumit. Need toimusid Saksimaal ja Berliinis. Keegi kannatanutest ei olnud reisinud, nii et suure tõenäosusega pidi Lääne-Niiluse palavik nakatuma Saksamaal.
