Diagnostika | Ebola

Diagnostika

Haigusega nakatumise tõendamiseks Ebola viiruse kahtlemata, ei piisa kliinilise hinnangu andmisest seisund patsiendi jaoks, kuna esitus võib olla väga sarnane teiste hemorraagiliste infektsioonidega viirused. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja näiteks haige patsiendi keha sekretsiooni sülg, uriin või veri. Seda tuleb uurida kõrge turvalisusega 4. laboris, järgides kõrgeimaid ettevaatusabinõusid.

Seal viiakse läbi PCR (polümeraasi ahelreaktsioon), mis võimaldab tuvastada viiruse RNA patsiendi keha sekretsioonis. Samal ajal uuritakse testides ka teisi sarnaselt progresseeruvaid haigusi, näiteks malaaria, Marburg palavik, dengue palavik või Lassa palavik. PCR-ile alternatiivne diagnostiline meetod on viiruse kultiveerimine spetsiaalsetes söötmetes. Viirus kasvab seal iseloomulikul niiditaolisel kujul, mida saab tuvastada elektronmikroskoobi all.

Ravi

Siiani ei ole haiguse raviks põhjuslikku ravi Ebola palavik. Seetõttu piirdub ravi sümptomite leevendamise ja haiguse kulgu leevendamisega. Patsiendid peavad saama intensiivset arstiabi.

. palavik on langetatud ning patsiendid saavad vedeliku ja elektrolüüdi kadu kompenseerimiseks elektrolüüdi- ja glükoosilahuseid. Viirusevastased ravimid pole veel mingit mõju näidanud. Patsientide ravimisel on hädavajalik nende isolatsioon ja varjestus teiste patsientide ja ravipersonali eest.

Patsientide tuppa sisenetakse ainult spetsiaalsetes kaitseriietustes. Kaitsmata kontakt kasutajaga kehavedelikud ja patsiendi väljaheidetega kaasneb suur nakkusoht ja neid tuleb igal juhul vältida. Vastavalt sellele paigutatakse Saksamaal ravitavad patsiendid spetsiaalsetesse isoleerimisüksustesse, mis on varustatud väga nakkavate patsientide raviks.

Põhjusliku ravi suhtes viiakse läbi intensiivseid uuringuid Ebola palavik. Katseprojektina on haigetel inimestel juba kasutatud Ebola viiruse vastast heakskiitmata antikeha, mis viis mõnede patsientide seisundi paranemiseni, kuid teiste haigusseisundi muutuseta. Üldiselt on Ebola patsientide suremus väga kõrge.

Kahjuks on kõrge suremus tingitud ka kehvast meditsiinilisest hooldusest ja hügieenist epideemiapiirkondades. Kui keha moodustab antikehade Ebola viiruse vastu haiguse ajal on haigus võimalik üle elada. Kuid tagajärgedeta kahjustamata ellujäämise eelduseks on verejooksu kontroll ja veri tehakse vereülekandeid ja vedelikke.

Ilma selle intensiivse ravita tekib vereringe ja elundite puudulikkus väga sageli. Kui aga on võimalik ära hoida, et haiguse ajal elundid suuremat kahju tekitavad, on võimalik saavutada täielik ravi. Kui aga vereringepuudulikkuse tõttu on elundeid kahjustatud, võivad tekkida pikaajalised tagajärjed, näiteks neerud, mida pole piisavalt varustatud veri nende funktsiooni saab piirata või täielikult ebaõnnestuda.

See tüsistus nõuab dialüüs või doonororgan pärast nakatumist. Ebola palaviku vastase vaktsiini väljatöötamiseks on juba mitu aastat tehtud intensiivseid uuringuid. Alates 2014. aasta septembrist on USAs välja töötatud vaktsiini esmakordselt testitud tervetel katsealustel.

Selles vaktsiinis sulatati šimpansi viirus Ebola viiruse osakesega. Eeldatakse, et moodustub testitavate organism antikehade selle Ebola viiruse osakese vastu. Veel üks Kanadast pärit vaktsiin on pärast edukat ahvidega katsetamist ka inimestel katsefaasis.

Eelkõige tänu Ebola palaviku suurele puhangule 2015. aastal on suure nõudluse tõttu vaktsiini uuringuid tohutult edasi lükatud. Katsevaktsiinid on WHO-le juba katseliselt kättesaadavaks tehtud.