Hingamisteede kompenseerimise punkt | Spiroergomeetria

Hingamisteede kompenseerimise punkt

Aneroobse läve saavutamist saab hinnata ka näiteks hingamisteede kompenseerimispunkti põhjal. Sellest hetkest alates hingatakse senisest oluliselt rohkem CO2 välja, kuna füüsiline koormus suureneb jätkuvalt. See on tingitud asjaolust, et anaeroobne energiatootmine viib suurenenud energiani laktaat moodustamine ja atsidoos.

See toob kaasa hingamisteede suurenemise (hüperventilatsioon). Suurenenud hingamine viib omakorda tugevama CO2 väljahingamiseni, mida saab mõõta hingamine õhk poolt spiroergomeetria. Seega ei ole RCP päris võrdne anaeroobne künnis kuid tähistab punkti vahetult enne anaeroobse läve saavutamist.

Kui RCP on saavutatud, on hapniku omastamine pigem submaximaalne kui maksimaalne. Seda vahemikku nimetatakse pideva võimsuse piiriks. Selles vahemikus saab koormust jätkata ilma kiire lihasväsimuseta.

Lõpetamiskriteeriumid

Spiroergomeetria kasutatakse laialdaselt töös tippsportlastega. Kuid seda kasutatakse ka patsientide igapäevases kliinilises praktikas, eriti aastal kardioloogia (süda eriala) ja pulmonoloogia (kops spetsialisti ala). Eelkõige tuleb siinkohal pöörata veelgi suuremat tähelepanu patsiendi võimalikele jõudluspiirangutele ja füüsilise ülekoormuse tunnustele. Aasta jooksul lõpetamise kriteeriumide hulgas spiroergomeetria on see, et patsient peaks näitama äkilist pingetunnet või survet rind (angiin pectoris) või et EKG peaks näitama vähenenud märke veri voolu süda (isheemia) või südamerütmihäired. Samuti peaksid uuringu katkestama hingamisteede puudulikkuse, külma higi või peapöörituse tunnused.

Vastunäidustused

Spiroergomeetria on uuring, mis on seotud märkimisväärse füüsilise koormusega. Selles osas tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas patsient põeb haigust, mis sellist stressi ei võimalda. See hõlmab järgmist: Patsientidele, kes on krooniliselt haige kuid neil on siiski keskmine stressitase, tuleb stressitase loomulikult individuaalselt kohandada vastavalt nende võimele stressiga toime tulla.

  • Äge südameatakk
  • Infektsioon (näiteks kopsupõletik)
  • Südame aordiklapi väljendunud kitsenemine (raske aordiklapi stenoos)
  • Raske südamepuudulikkus (südamepuudulikkus)
  • Äge hingamispuudulikkus
  • Äge tromboos (veri tromb, näiteks alumises osas jalg).