Meditatsioon oli kunagi vaimulike inimeste privileeg, kes harrastasid oma religioosse praktika osana süstemaatilist sisekaemust ja vaimset keelekümblust. Tänapäeval on selleks arvukalt meetodeid meditatsioon praktiseeritakse paljudes religioonides. On olemas budistlikke meetodeid meditatsioon samuti kristlikke - ja neid, mille on välja töötanud tänapäeva tuntud sektiliider. Sisemise kogumise, hingamise jälgimise, mantrate skandeerimise ja muude keelekümblust (meditatsiooni) soosivate tehnikate kaudu tuleb mõtet rahustada ja tema tegevuses jälgida. Erinevatele meditatsioonimeetoditele on pühendatud erinev sisu.
Mis on meditatsioon?
Vahendus on katusmõiste mitmesuguste vaimse sisekaemuse tehnikate ja vormide jaoks. Meditatsiooni üks eesmärke on tunnustada teist endas ja saada ühtsuse kogemus. Mõiste meditatsioon tuleneb ladina keelest. See tähendab "sisekaemust" või "mõtisklust" kõige laiemas tähenduses ja on osa maailma religioonide vaimulikust praktikast. See on katusmõiste mitmesuguste vaimse sisekaemuse tehnikate ja vormide jaoks, näiteks budistlik tähelepanelikkuse meditatsioon, Osho dünaamiline meditatsioon, tiibetlaste analüütiline meditatsioon, kui nimetada vaid mõnda. Laiemas plaanis võib meditatsioon olla ka maal, transitants või chi gong. Meditatsiooni üks eesmärke on teise enda sees äratundmine ja ühtsuse kogemuse saamine. Vaikseks jäädes ja ennast meditatsioonis jälgides tunneb mõistus ära kõigi asjade põgususe ja kõige seotuse.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Üks on mõista meditatsiooni käigus mitmesuguste meditatiivsete tehnikate abil, muuhulgas, kui palju tühist, kaduvat ja kahjulikku haldab kontrollimatu meel. Puht teadvuse kogemus on üks meditatsiooni lühikesi eesmärke. See puudutab ka ühtsust ja kõigi asjade omavahelise seose tunnustamist. Dualistlik lõhenemine mina ja teise vahel tuleb kõrvaldada meditatsiooni abil. Mediteerimine viib pikas perspektiivis vaatepunktide muutumiseni, rahunenuna aju lained ja sisemine rahulikkus. Meditatsiooni abil saab ego ja kõrgemate teadvuseseisundite parema mõistmise. Meditatsiooni ei kasutata tänapäeval aga enam ainult vaimsetes kontekstides. See võib olla isegi religioossest sisust eraldatud. Sellisel juhul kasutatakse meditatsiooni - näiteks Jon Kabat-Zinna mudeli järgi - meditsiinilises ja psühholoogilises kontekstis. Sellegipoolest ei tohiks meditatsiooni pidada puhtaks lõõgastus tehnika. Terapeutiliselt kasutatav meditatsioon on pigem tähelepanelik mõtisklus ja vaikuse kogemine, teatud kontekstide uurimine ja erinevate seisundite saavutamine. absorptsioon. Need põhjustavad muutusi aju lained, hingamine või südamelöögid meditatsiooni süvenedes. Meditatsiooni kasutamine ilma igasuguste vaimulike-religioossete viideteta ja puhtalt terapeutilistel eesmärkidel on vastuoluline religioossete traditsioonide puhul, mis asetavad meditatsiooni oma tegevuse keskmesse. Teaduslike uuringute raames uuritakse meditatsiooni üha enam selle sisu ja toimimisviiside osas. Kölnis asuv „Meditatsiooni ja meditatsiooni uurimise selts” on vaid üks paljudest näidetest, mille kaudu tuleb uurida meditatsiooni erinevaid mõjusid. Budismis peetakse meditatsiooni keskseks vaimseks praktikaks, ilma milleta ei saa teatud kogemusi saada ega neid süvendada.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Meditatsiooni abil saadud kogemused pole täiesti ilma riskide, kõrvaltoimete ja ohtudeta. Traditsioonilised ja kaasaegsed Tiibeti tekstid hoiatavad korduvalt meditatsiooni harjutamise eest ilma kogenud õpetajata. Eelnevate vaimuhaigustega inimestel on eriti oht sattuda psühhoos, paanikahood, ärevushäired või kliinilised depressioon meditatsiooni käigus tekkinud ootamatute kogemuste tagajärjel. Meditatsiooni liigsest praktikast tingitud vaimsed kriisid pole tavameditsiinis teada. Valesti mõistetud või ülemäära harjutatud meditatsioon võib anda vastupidise efekti sellele, mida meditatsioon peaks tegema. Õigesti rakendatud meditatsioonist võib olla abi ekspertide juhendamisel, eriti juhul, kui depressioon, sõltuvus, stress häired või vaimne ebastabiilsus. Meditatsiooni puudutavate probleemide korral on abiks saksa organisatsioonid, nagu „Netzwerk für spirituelle Entwicklung und Krisenbegleitung eV“ ja „Institut für Grenzgebiete der Psychologie und Psychohygiene“.
