Määratlus
Meditatsioon kirjeldab protsessi, kus mõte peaks rahunema ja ennast koguma teatud tehnikate, sealhulgas hingamine ja poos. Selle vaimse praktika, mida praktiseeritakse paljudes kultuurides ja religioonides, eesmärk on viia teadvusseisundisse, kus keskendumine on sügav lõõgastus, sisemine tasakaal ja tähelepanelikkus on saavutatud. Märksõnad, mis püüavad soovitud seisundit täpsemalt kirjeldada, on „vaikus“, „tühjus“, „keha ja vaimu ühtsus“, „siin ja praegu olemine“ ning „mõtetest vaba olemine“. Mõiste “meditatsioon” tuleneb ladina keelest “meditatio”, mis tähendab “mõtisklema, mõtisklema”.
Meditsiinilised meditsiinilised näidustused
Meditatsioonipraktikast tuleneb nn teadvusel põhinev stressivähendus (MBSR). See on programm, mida kasutatakse näiteks mitmesuguste käitumuslike ja psühhodünaamiliste taustade taustal psühhoteraapia meetodid. See sisaldab harjutusi keha teadvustamiseks, jooga asendid, istumis- ja kõndimismeditatsioon. MBSR koolituse eesmärk on näidata positiivset mõju paljude erinevate kliiniliste piltide ravimisel: Näiteks võib sellel olla raviv toime kroonilisele valu, ärevus või paanikahood, unehäired, depressioon, peavalu ja migreen, nahahaigused, kõht probleemid ja läbipõlemise sündroom. Väidetavalt aitab see ka patsiente vähendada stressi, ärevus ja depressioon, võimaldades seeläbi oma haigusega paremini toime tulla.
Mis juhtub meditatsiooni ajal?
Eristada saab palju erinevaid meditatsioonitehnikaid. Ligikaudu võib need jagada kahte rühma: passiivne ja aktiivne meditatsioon. Passiivne meditatsioon on meditatsioon vaikses istuvas asendis, samas kui aktiivne meditatsioon hõlmab ka liikumist ja kõnet.
Läänes tuntud meditatsioonivormid on Vipassana ja Zazen. Põhiharjutus on siin keskenduda täielikult oleviku vaimsetele, emotsionaalsetele ja füüsilistele nähtustele. Seetõttu keskendutakse keha ja vaimu teadlikule lähenemisele.
Samatha meditatsioonis tuleb igapäevane mõttevool katkestada, keskendudes ühele objektile. See objekt võib olla teie enda hingeõhk, aga ka pilt teie sisemise silma ees (nn tšakra) või mantra, st silp (nt “Om”), mida teie meeles pidevalt korratakse.
Selle tehnika abil on võimalik saavutada meele sügav rahunemine. Aktiivse meditatsiooni üks vorm on jooga. jooga sisaldab erinevaid liikumis- ja rühiharjutusi, hingamine tehnikaid, paastumine ja muud askeetluse vormid.
Meditatiivsed aspektid mängivad olulist rolli ka võitluskunstide, tantsu ja muusika erinevates vormides. Meditatsiooni käigus toimuvad füsioloogilised muutused näitavad end aeglustunud südamelöögisageduse, vererõhu languse kaudu veri surve, sügavam hingamine, lihased lõõgastus ja higinäärmete aktiivsuse vähenemine. Sügav lõõgastus saab isegi nn elektroentsefalogrammis (EEG) kujutada aeglasema, sünkroniseeritumana aju tegevus.
Öeldakse, et regulaarselt mediteerivatel inimestel on suurem närvirakkude tihedus orbitofrontaalses ajukoores ja ajukoore piirkondades, mis on olulised kognitiivsete ja emotsionaalsete protsesside ning heaolu jaoks. Suurem rakutihedus on leitud ka hipokampus ja saarekoores, mis on olulised keha tajumise, enesetaju, aga ka kaastunde jaoks. Halli aine tihedus amügdalas, mis on stressi ja ärevuse töötlemiseks oluline piirkond, peaks olema väiksem.
Küsimus, kas meditatsioon aeglustab aju on praeguste uuringute teema. Meditatsiooni uuringud näitavad, et kaastunnet saab treenida meditatsiooni abil. Näiteks on näidatud, et budistlike munkade ajus olid reaktsioonid kaastunnet vallandavatele stiimulitele (näiteks kellegi nutmise heli) tugevamad kui teistel inimestel.
