Põhi- ja lobe bronhid
Õige lobe kops koosneb kolmest sagarast. Anatoomilise läheduse tõttu süda ja sellest tulenev kitsus, vasak tiib koosneb ainult kahest lobast. Sellest tulenevalt hargnevad kaks peamist bronhi, mis jagunevad nn hargnemisel, kaheks vasakpoolseks ja paremal kolmeks sagarabronhiks.
Nende läbimõõt on vahemikus 8 kuni 12 mm. Segmendistruktuuri järgimine kops, klapiga bronhid jagunevad veelgi. Täpsete lokaliseerimiskirjelduste tegemiseks peab kops segmendid nummerdati järjest.
Segmenteerige bronhid
Iga segmentaalne bronh jaguneb kaheks haruks (Rami subsegmentales). Need hargnevad kuni 1 mm läbimõõduni. Selle suuruse korral sisaldavad bronhitorud kõhr nende bronhide seinas, et tagada nende püsimine avatuna hingamine õhku saab juhtida. Kui bronhid hargnevad edasi, on pokaalirakkude sagedus ja ripsmeline epiteel vähenemine ja selle all moodustub rõngakujuline lihassüsteem limaskest. Selle lihasesüsteemi kokkutõmbumine võib põhjustada bronhide torude kitsenemist ja seega ka kliinilist pilti bronhiaalastma, Nt.
Bronhioolid
Kaotuse tõttu kõhr ja pidevalt väheneva läbimõõduga nimetatakse bronhe nüüd bronhioolideks. Neil on ühekihiline ripsmeline epiteel, millel pole enam pokaalirakke ja mis ei saa seetõttu enam lima moodustada. Bronhioolide avanemise tagab ainult elastsete kiudude pinge.
Bronhioolid jagunevad 4-5 terminaalseks bronhiooliks (Bronchioli terminales). Need omakorda hargnevad edasi 1–3.5 mm pikkusteks ja umbes 0.4 mm laiusteks bronhioli respiratoriumideks. Mõnes kohas on bronhioli respiratorii seina moodustanud juba alveoolid (kopsu alveoolid).
Väikseimatele bronhioolidele järgnevad alveolaarsed kanalid (Ductus alveolares), mille sein koosneb eranditult alveoolidest (kopsu alveoolid). Need lõpevad saccus alveolaris'ega. Väikesed bronhiolid (Bronchioli terminales, respiratorii ja alveoolid) vastutavad peamiselt kopsu lobulite (lobules) moodustumise eest.
Kopsu alveoolid
Väikseimad alveoolid on ümbritsetud elastsega sidekoe ja trahv veri laevade süsteem. Hargnedes välja väikseimatesse alveoolidesse, mille iga läbimõõt on vaid umbes 0.2 millimeetrit, moodustub väga suur kogupindala, mis vastutab gaasivahetuse eest. Mõlemas kopsus on kokku umbes 300 miljonit kopsu alveoolid, mille kogupindala on 100 ruutmeetrit.
Bronhide torude haigused
Eriti sügis- ja talvekuudel hingamisteed on sagedased põhjused arsti külastamiseks. Lisaks nina kurgus, kahjustatakse sageli ka suuri bronhide torusid. Külma aastaajal meie immuunsüsteemi on mõnevõrra aeglasem, nagu meie veri ringlus on külmaga kehvem, kuid talvel sagedasemate nakkuste peamine põhjus on see, et viibime sageli suletud ruumides, tavaliselt paljude teiste inimestega, ja ruumi õhk on tavaliselt soe ja niiske.
Bakterid or viirused meeldivad ka sellised seisundid ja paljunevad seetõttu kiiremini ning neid saab sagedamini sisse hingata. Seejärel jõuavad patogeenid ninaneelu kaudu kopsudesse ja hakkavad end kinnitama limaskestvoodriga epiteel bronhidest. Niipea kui patogeenid settivad bronhide sisse, põhjustavad need bronhide limaskesta põletikku, mida nimetatakse ka bronhiidiks.
Selle tulemusel hakkavad rakud, mis tavaliselt tagavad libiseva limaskesta bronhitorudel, tootma eriti suures koguses lima, et patogeenid limas kinni hoida. Suured kogused lima ladestuvad bronhide torudesse ja see käivitab bronhiidile omase tüüpilise köhatunde, mille eesmärk on tagada liigse lima väljaköhimine. Lisateavet selle kohta leiate siit Bronhiit Mõnikord lima bronhides on nii ummikus, et lima vabastamiseks tuleb võtta meditsiinilisi rögalahtistavaid meetmeid.
Enamasti kasutatakse selliseid ravimeid nagu ACC / NAC, mida võib võtta kihiseva tableti kujul. Sama kasulik kui ravimlima vabanemine, on ka aur sissehingamine, mida saab läbi viia mentooli või eukalüpt-taoline aine. Kui lima lahustub, tuleb see köhida.
Limaskesta (ka produktiivse) bronhiidi kestus on umbes 7 päeva. Lisateavet selle kohta leiate siit Bronhiidi kestus Kuigi 90% bronhiidist on põhjustatud viirused, bakterid võib põletiku käigus asuda ka bronhidesse. Tavaliselt pärast a köha mis on kestnud juba mitu päeva, tekib suurenenud haigusetunne ja lima köha muutub üha kollakamaks ja karmimaks ning kestab siis tavaliselt üle 10 päeva.
Nendel juhtudel võib perearst välja kirjutada antibiootikumi, kuid antibiootikumi manustamine ei lühenda haiguse kestust oluliselt. Limaskesta bronhide võib tuvastada kas patsient ise või arsti käest kopse kuulates. Limaskesta bronhiidi korral kuuleb arst tüüpilist ragisevat heli ja lima liikumist millal hingamine.
Harvadel juhtudel võivad patogeenid ja põletik settida kopsu (alveoolide) ja nendevahelise koe sügavamatesse osadesse, mille tulemuseks on kopsupõletik järsu kõrgusega palavik ja raske haiguse tunne. Lisateavet selle kohta leiate siit. Kopsupõletik on meede, mida organism võtab materjali (nt lima, patogeenide, võõrkehade jms) eemaldamiseks bronhidest ja ninaneelust.
Sageli on see bronhide ja kopsude infektsiooni pidev kaaslane, kuid võib esineda ka pikaajalise infektsiooni korral sinusiit. Sõltuvalt infektsiooni raskusest on seda pikem ja püsivam köha võib ka olla. A köha bronhiidi taustal esinev võib kesta kuni 14 päeva.
Infektsiooni kahtluseta köha peaks arst põhjalikumalt uurima hiljemalt kolme nädala pärast ja vajadusel Röntgen kopsudest. Eristatakse kuiva köha ja produktiivset, st limast köha. Varem arvati seda viirused põhjustas peamiselt kuiva köha ja bakterid põhjustasid produktiivset köha tõenäolisemalt.
Vahepeal on aga sellest rangest eraldamisest loobutud. Bronhiidi käigus tekib tavaliselt kõigepealt kuiv köha, mis seejärel muutub produktiivseks lima köhaks. Mõnede haiguste kulgudega võib kaasneda aga ainult tugev kuiv köha, mis võib mõnikord kesta kauem kui 14 päeva.
Erinevalt produktiivsest köhast kirjeldavad mõjutatud isikud kuiva köha tavaliselt rohkem piinavana ja häirivana. Lisaks lakkab bronhitorude ripsmeline epiteel, mille päeva jooksul on ülesanne transportida väikseimad tolmuosakesed kopsudest ülespoole, õhtul enamjaolt töötama, mille tulemusel tekib õhtune köha, mis võib mõnikord kestab terve öö ja on äärmiselt kuiv, nii et kannatanud ei saaks magada. On arvukalt taimseid preparaate, näiteks Bronchipret, mis peaksid köhaärritust vähendama.
Mesi on näidatud, et see aitab köha korral väga hästi. Kasutada võib ka taimseid preparaate, siin kasutatakse sageli Capvali või Silomat®-i. Nende kahe ravimi peamine kasutusala on kuiv köha.
Raskematel juhtudel kuiva mitteproduktiivse ärrituva köha korral on katse ravida kodeiin saab teha. Siinkohal on oluline märkida, et kodeiin tuleb võtta ainult piiratud aja jooksul, et hoida võimalikke kõrvaltoimeid võimalikult madalal. Neid ravimeid nimetatakse köha pärssivateks ravimiteks.
Neid ei tohi kasutada koos köha leevendavate ravimitega (näiteks ACC / NAC), kuna see võib põhjustada ohtlikku lima kogunemist. Produktiivset ja lima köha kirjeldatakse tavaliselt vähem piinavana, kuna lima materjali köhimisel väheneb köha ärritus kiiresti. Sel juhul lisaks sissehingamine auruga võib kasutada ka atsetüültsüsteiini (ACC akut®) ravimilima lahust.
Ravi on ette nähtud bronhide torudesse settinud lima lahustumiseks. A põletamine bronhitorudes võib olla mitu põhjust. Sagedane põhjus põletamine bronhidest kui hingamine on bronhide põletik limaskest nakkuste tagajärjel.
See pole klassikalises tähenduses bronhide või kopsude põletik, vaid pigem epiteeli ärritus pikaajalise infektsiooni tõttu. Enamasti ei põhjusta sümptomeid otseselt mitte olemasolev nakkus, vaid sellest tulenev püsiv köha. Eriti kuiv ja kõva köha võib põhjustada bronhide limaskesta ärritust, mida mõjutatud inimene tunneb seejärel tugeva vormina põletamine tunne sisse ja välja hingates.
Eriti kuiv õhk, enamasti kodus, võib hingamisel põhjustada ka põletustunnet. Sel juhul on väga oluline, et õhk, mida hingame, oleks niisutatud, et mitte bronhide epiteeli asjatult koormata. Sissehingamine aur aitab vähendada ka põletustunnet kopsudes.
Mõnevõrra haruldasem, kuid ohtlikum põhjus on toksiinide sissehingamine, mis põhjustab bronhide limaskesta tugevat ja pikaajalist ärritust. Enamasti on see sissehingatav suits pärast korteri või maja tulekahju, mis võib olla äärmiselt mürgine ja põhjustada mõnikord väga pikaajalist bronhide epiteeli ärritust. Pärast suitsu sissehingamist märkab kahjustatud inimene sissehingamisel ja väljahingamisel tavaliselt veidi pärast seda põletustunnet.
Bronhide torud võivad laieneda ja ka kokku tõmbuda. Bronhiidi korral võivad need tavaliselt olla laiad või kitsendada neis sisalduva lima tõttu. Lima tõttu võib hapniku vahetus väheneda ja olla piiratud.
Bronhide ahenemine on eriti väljendunud astma korral. See on märgatav tüüpilise vilistava hingamisheli korral, mis patsiendil on astmahoo ajal. Sellisel juhul tuleks bronhide torusid laiendada ravimitega.
Seda teeb peamiselt nn beeta 2 mimeetik. Bronhitorudes on arvukalt niinimetatud beeta-retseptoreid, mis tagavad retseptorite stimuleerimisel bronhide laienemise. Lisaks adrenaliinile ja teistele messenger-ainetele on olemas ka mõned ravimid, mis põhjustavad retseptorite stimulatsiooni.
Sellest rühmast on ilmselt tuntuim ravim salbutamool. See on saadaval pihusti kujul ja seda tuleks vajadusel sisse hingata mitte rohkem kui 2 korda päevas. Bronhitorude laienemine toimub tavaliselt mõne minuti jooksul ja toime kestab umbes 5-8 tundi.
Lisateavet selle kohta leiate siit salbutamool Lisaks kasutatakse inhaleeritava udukogu kujul olevat adrenaliini ka haiglates bronhide dilatatsiooniks, kuna ülalkirjeldatud adrenaliin toimib ka nn beeta-retseptorites. Seda bronhodilatatsiooni meetodit kasutatakse peamiselt nn “pseudokuppude” palatites. Kuna adrenaliini saab aga kopsudest vereringesse kanda, võib seda ravi kasutada ainult haiglas.
