Inimene närvisüsteem töötleb meeleelunditelt saadud sensoorset sisendit. Topograafiliselt jaguneb see keskseks närvisüsteem (CNS) ja perifeerses närvisüsteemis (PNS). Järgnevalt antakse ülevaade perifeerse piirkonna struktuurist ja funktsioonist ning võimalikest haigustest närvisüsteem.
Mis on perifeerne närvisüsteem?
Perifeerne närvisüsteem koosneb nendest närvisüsteemi osadest, mis asuvad väljaspool aju ja selgroog (kesknärvisüsteem). See ühendab aju keha perifeeriasse ja toimib seega kesknärvisüsteemi sünnitus- ja hukkamisorganina. Funktsionaalselt ei saa neid kahte süsteemi lahutada. Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi koostoime kaudu kontrollitakse stiimulite töötlemist ning keha lihaste ja näärmete aktiivsust. PNS koosneb peamiselt närvirakk protsessid (aksonid), mida gliiarakud ümbritsevad.
Anatoomia ja struktuur
Närvid, mida nimetatakse ka neuroniteks, on "kanalid", mis seovad perifeerset närvisüsteemi kesknärvisüsteemiga. Närvid koosnevad kimpudega närvikiududest. Need koosnevad omakorda närvirakk protsessid ja gliiarakud. Gliiarakke esineb närvikoes kümme korda rohkem kui närvirakkudes. PNS-is hõlmavad need Schwanni rakke (mis moodustavad müeliinikestad) ja mantelrakke (mis ümbritsevad perifeersete neuronite rakukehasid). Perifeerses närvisüsteemis tuleb eristada kahte tüüpi närve: Koljunärvid (Nn. Craniales) on ühendatud aju. Seljaaju närvid (Nn. Spinales) on seevastu ühendatud selgroog. Kraniaalnärve on 12 paari ja seljaaju närve 31-33 paari. Lisaks eksisteerivad aferentsed (lat. Afferens = sisse viivad) ja efferentsed (lat. Efferens = eemale viivad) neuronid. PNS jaguneb edasi somaatiliseks (vabatahtlikuks) ja vegetatiivseks (autonoomseks) närvisüsteemiks. Autonoomse närvisüsteemi võib omakorda jagada sümpaatiliseks, parasümpaatiliseks ja enteraalseks närvisüsteemiks. Lisaks kolju- ja seljaaju närvidele eksisteerivad PNS-is ka muud autonoomse närvisüsteemi autonoomsed närvid, samuti sensoorsed ja motoorsed ganglionid. Aksonitele kuuluvad rakukehad (perikarya) asuvad kas kesknärvisüsteemis või PNS-i ganglionides.
Funktsioonid ja ülesanded
Perifeersel närvisüsteemil on keskne roll keskkonnast pärit sensoorsete signaalide tajumisel ning tahtmatul ja vabatahtlikul motoorsel aktiivsusel. Afferentsed (sensoorsed) neuronid edastavad retseptorite kaudu saadud sensoorse sisendi KNS-i. Efferentsed (motoorsed) neuronid edastavad käske kesknärvisüsteemist aksonite kaudu efektororganitesse ja käivitavad seega nende liikumise. Efektororganid on näiteks siseelundite skeletilihased või silelihased. Somaatiline süsteem vastutab lihase vabatahtliku, st teadlikult kontrollitud liikumise eest. Autonoomne süsteem kontrollib enamasti alateadlikult elulise funktsiooni siseorganidNäiteks hingamine või seedimist. Affektiivseid või efferentseid neuroneid, mis on osa somaatilisest närvisüsteemist, nimetatakse ka somatoafferentideks või -ferferentideks. Kui nad on autonoomse närvisüsteemi osa, nimetatakse neid vistseraalseteks või -ferferentseteks.
Haigused, vaevused ja häired
Perifeerse närvisüsteemi haigused võivad avalduda mitmesuguste sümptomitega. Võimalike PNS-i närvikahjustuste klassifikatsioon toimub ligikaudu radikulaarseteks, põimiku ja (polü- ja mono-) neuropaatiateks. Närvikahjustused võivad näiteks olla herniated ketaste (radikulaarse kahjustuse) või erinevate halvatusnähtude (parees) käivitajaks kehal. Sensoorsed häired, näiteks puudutustaju kahjustused, võivad olla põhjustatud ka PNS-i häirest. Rindkere-, emakakaela- ja nimmepiirkonnas on kimpus närvijuured (põimikud), mis jagunevad erinevate närvide vahel. Perifeerse närvi katkestamine võib põhjustada selle piirkonna lihase halvatuse. Iga perifeerne närv vastutab keha kitsalt määratletud piirkonna või funktsiooni eest. Ühe perifeerse närvi haigus (mononeuropaatia) võib seetõttu põhjustada sensoorseid või motoorseid defitsiite selles kehapiirkonnas. Põhihaigustel on mitu võimalust, mis võivad kahjustada ühte närvi. Näiteks diabeet suhkruhaigus või mõned haigused, mis on seotud reuma on seotud neuropaatiatega, sest need põhjustavad sageli vereringehäired. Neuriiti võib aga vallandada ka a herpes zoster-nakkus (varicella zoster-viiruse esmase nakatumise kaudu). See haigus, tuntud ka kui katusesindlid, kaasneb sageli tõsine närvivalu.
Tüüpilised ja levinud närvihaigused
- Närvivalu
- Närvipõletik
- Polüneuropaatia
- Epilepsia
