Piirkondlikud anesteetilised protseduurid
Epiduraalanesteesia on üks piirkondlikest anesteesiaprotseduuridest. Seda kasutatakse sageli krooniliste haiguste raviks valu samuti tugev postoperatiivne valu. Epiduraal on populaarne ka aastal sünnitusabi kui valu teraapia protseduur.
Sel eesmärgil süstitakse patsiendile valuvaigisti nn epiduraalsesse ruumi, st seljaaju kanal. Ravimit ei süstita, nagu sageli arvatakse, otse ravimisse selgroog. Kuid see levib epiduraalsest ruumist endasse selgroog, kus see viib seejärel anesteetikumi närve jooksmine seal.
Valu ravimeid võib manustada üks kord, näiteks kirurgilistel eesmärkidel, kuid seda saab ka pidevalt korrata püsikateetri kaudu. Patsient saab seda ka individuaalselt kontrollida vastavalt oma praegusele valule seisund. Seejärel nimetatakse seda protseduuri patsiendi kontrollitud epiduraalanalgeesiaks (PCEA).
Spinaalne anesteesia on sarnane epiduraalanesteesia ja kuulub ka piirkondlike anesteetiliste protseduuride hulka. Kuid valuvaigisti süstitakse otse ruumi, kus närve Euroopa selgroog jooksma. Seljaaju vigastuste vältimiseks lülisamba anesteesia tehakse ainult nimmepiirkonnas, kus seljaaju on juba peatunud ja ainult närve jookse alajäsemeni.
Nõel väldib valuvaigisti süstimisel närve, nii et vigastuste oht on väike. Seljaaju anesteesia kasutatakse sageli kirurgilistel eesmärkidel, kuna anesteesia ajal kohaliku anesteesia all on vajadus valuvaigistid pärast seda, kui operatsioon on madalam. Lisaks on operatsioon organismi jaoks vähem stressirohke, mis on eriti oluline südame-veresoonkonna haigustega patsientidele.
Perifeerses juhtivusanesteesias blokeeritakse teatud närvikimbud spetsiifiliselt lokaalselt manustatud valuvaigistiga. Seda kasutatakse näiteks juhtudel, kui pärast operatsiooni on oodata tugevat valu. Niinimetatud õlavarre põimik on kaenlaaluste piirkonnas asuv närvivõrgustik, mis koosneb kätt varustavatest närvidest.
Operatsiooni ajal õla- või käsivarre piirkonnas saab selle närvipõimiku patsiendi valu leevendamiseks spetsiaalselt blokeerida. Sel eesmärgil on mitmesuguseid juurdepääsuteid, nimelt otse kaelarihm (infraklavikulaarne juurdepääs) kael piirkonnas (astmetevaheline juurdepääs) või kaenla lähedal (aksillaarne juurdepääs). Sõltuvalt sekkumise asukohast valitakse üks kolmest juurdepääsust.
Seejärel kasutatakse nõela optimaalse asendi määramiseks elektrilist sondi. Sel eesmärgil eralduvad elektrilised impulsid, mis viivad närvipõimiku piirkonnas toimetades lihase kokkutõmbumiseni. Kui see asend on leitud, saab seal valuvaigisti rakendada.
See on võimalik ka patsiendi kontrollitud analgeesia vormis, st patsient saab pumba abil kontrollida, kui uuesti manustatakse valuvaigisti annust. Selle protseduuri kasutamine võib aga põhjustada komplikatsioone õlavarre põimik halvatus, kui närvid on vigastatud. Plexus lumbosacralis on selle korrelaat õlavarre põimik alajäseme juures.
See närvipõimik varustab jalgu ja vaagnapiirkonda. Kui töötate kints, põlv või madalam jalg, võib lumbosakraalse põimiku blokeerida samamoodi nagu õlavarre põimiku. Sel eesmärgil süstitakse valuvaigisti kubeme piirkonda suure lähedal jalg tuiksoon.
Kõik selle sarja artiklid:
