Pseudomembranoosse koliidi sümptomid
Pseudomembranoosse sümptomid koliit ulatuvad kergest kõhulahtisus, mis piirdub mõne aja möödudes tõsise haigusetundega, millel on massiline vesine, verine kõhulahtisus ja palavik. Lisaks kurdavad mõjutatud patsiendid rasket kõhuvalu ja kõhukrambid. Kuid sümptomid ei ole otseselt seotud haiguse tõsidusega.
Seetõttu ei tohiks kliinilist pilti kasutada ainult haiguse tõsiduse hindamiseks. Soolestiku kahjustuse tõttu võib tekkida soole rebend (perforatsioon), mis võib viia peritoniit. Kui haigus on nii kaugele arenenud, on see ravimata jätmisel surmav.
Kas pseudomembranoosne koliit on võimalik ilma kõhulahtisuseta?
Pseudomembranoosne koliit ilma kõhulahtisus on väga haruldane. Kõhulahtisus on tegelikult haiguse peamine sümptom. Kõhulahtisuse puudumisel on diagnoosimine oluliselt raskem. Harvadel juhtudel pseudomembranoosne koliit võib märgata ka ainult kõhuvalu.
Kas pseudomembranoosne koliit on nakkav?
Pseudomembranoosne koliit ei ole nakkav. Selle põhjuseks on kindel bakterid soolestikus, mis aga mängib rolli ainult patsientidel, kelle soolefloora (soolestikku koloniseerivate mikroorganismide koguarv) on antibiootikumide tarbimine oluliselt nõrgestanud. Nakatumine pole seetõttu võimalik.
Kestus
Kestus pseudomembranoosne koliit sõltub suuresti haiguse tõsidusest ja ravist. Raskelt haigetel ja ravi mittesaavatel patsientidel võib haigus halvimal juhul põhjustada surma. Kui ravi viiakse läbi haiguse käivitanud antibiootikumi katkestamise ja teise antibiootikumi ravimraviga, ilmnevad sümptomid (kõhulahtisus, kõhuvalu) taandub tavaliselt suhteliselt kiiresti, sõltuvalt haiguse tõsidusest.
Diagnoos
Pseudomembranoossed katted on endoskoopiliselt nähtavad rektum kollaste hoiustena (pseudomembranoosne koliit). Lisaks mängivad olulist rolli kliinik ja anamnees. Eelnev antibiootikumravi küsimus on diagnoosi eriti oluline näitaja.
Pseudomembranoosse koliidi sümptomid võivad aga alata kohe antibiootikumravi alustamisest ja kuni 4 nädalat pärast ravi. Õige ravi valimiseks on oluline eristada “päris” pseudomembranoosset koliiti ja antibiootikumidega seotud koliiti. Tõendid aktiivsete esinemise kohta Clostridium difficile on toksiinide tuvastamine väljaheites ja väljaheite kultuuris.
Paljude haiguste diagnoosimiseks on vajalik histoloogiline uuring ehk peenkoe histoloogiline uuring. Pseudomembranoosse koliidi puhul see nii ei ole. Sel juhul tehakse diagnoos kliinilise teabe (kõhulahtisus, antibiootikumide tarbimine) ja võimalike pildistamismeetmete (kõhuõõne) põhjal ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia) ja ennekõike a colonoscopy. Samuti on võimalik välja kutsuda käivitav bakter väljaheites.
Kõik selle sarja artiklid:
