Söögitoru ahenemise sümptomid | Söögitoru kitsenemine

Söögitoru ahenemise sümptomid

Söögitoru kitsenemise sümptomid määratakse peamiselt toidu piiratud transpordi kaudu kõht. Haigestunud inimestel on toidu allaneelamine raskem (düsfaagia), kuna keha üritab jõulisema neelamisega ületada söögitoru ahenemisest tingitud suurenenud rõhu. Valu võib tekkida ka allaneelamisel.

Neelamisraskusi haiguse algfaasis peaaegu ei märgata ja see esineb teatud määral ainult tahke toidu allaneelamisel. Seejärel mõjutavad inimesed joovad rohkem vett, et toitu paremini tualetti loputada. Lisaks neelamisraskused, kõrvetisedon põletamine võib tekkida valulik tunne rinnaku taga, samuti suurenenud röhitsemine ja halb hingeõhk. Röhitsemine toimub peamiselt lamavas asendis, mille tulemuseks on seedimata toidu paisumine.

Lamades ei mängi gravitatsioon oma osa toidu transportimisel toidu poole kõht, muutes röhitsemise lihtsamaks. Kui toitu hoitakse söögitoru kitsendamine, seedib sealne toit üha enam bakterid, mistõttu tekib ahenemisega seotud halb hingeõhk. Kaalulangus võib kaasneda ka söögitoru kitsenemisega. Kui tegemist on kaugelearenenud kliinilise pildiga, võib juba alla neelatud toit isegi tagasi sattuda suu, seda nimetatakse regurgitatsiooniks.

Söögitoru kitsendamise ravi

Ravi söögitoru kitsendamine on igal juhul vajalik, kui patsient peab sümptomeid väga piiravaks. Kuna söögitoru kitsenemine on tavaliselt aluseks oleva haiguse tagajärg, näiteks tagasijooksutemperatuur, on sageli vaja seda ravida, et viia söögitoru kitsenemise sekundaarse vähenemiseni. Sageli käivitav tagasijooksutemperatuur Haigust ravitakse tavaliselt nn prootonpumba inhibiitorite, näiteks Pantoprasool, manustamisega.

Need aitavad vähendada maohape. Kui söögitoru bakteriaalne põletik on vallandav tegur, ravitakse seda antibiootikumid. Kui patogeeniga võideldakse tõhusalt, peaks ka söögitoru kitsenemine iseenesest kaduma.

Kui söögitoru kitsenemine on põhjustatud achalasia, st alumise sulgurlihase spasm, valitakse kõigepealt konservatiivne, st mittekirurgiline ravikuur. Sel eesmärgil manustatakse sulgurlihase lõdvestamiseks ravimeid.

Nifedipiinnäiteks kasutatakse selleks otstarbeks, mida tavaliselt kasutatakse raviks kõrge vererõhk. Nifedipiin on ravimi antagonist kaltsium, mis vahendab lihaste kokkutõmbumist. Ravimit tuleb võtta pool tundi enne söömist, et tagada söögitoru lihaste õigeaegne lõdvestumine.

Sageli aga konservatiivne teraapia kontekstis achalasia ei toimi või mõju kaob teatud aja möödudes. Söögitoru kitsendamise operatsioon on vajalik näiteks juhul, kui seda põhjustab kasvaja, mis operatsiooni käigus eemaldatakse. Teine operatsiooni näidustus on see, kui söögitoru kitsendamine ei saa korrigeerida põhihaiguse raviga, nagu näiteks achalasia.

Sel juhul viiakse läbi söögitoru laienemine. Seda tehakse tavaliselt väikese õhupalli abil, mis on paisutatud praktiliselt söögitoru sees. See protseduur ei nõua suurt operatsiooni rind, toimingut saab teha kaamerasüsteemi abil suu kui juurdepääs.

Seetõttu saab kogu protseduuri läbi viia a osana gastroskoopia, seega pole see omaette toiming. Sageli tuleb seda protseduuri korrata, et uuesti avada söögitoru laienemine. Lisaks söögitoru mehaanilisele laiendamisele õhupalliprotseduuriga võib achalasia korral Botoxi süstida lihasesse ka gastroskoopia, põhjustades lihase lõdvestumist teatud aja jooksul.

Kui ülalnimetatud protseduurid avaldavad sageli ainult ajutist mõju, võib spetsiaalne operatsioon põhjustada ka söögitoru püsivat laienemist. Selle operatsiooni jaoks jaotatakse alumine sulgurlihas lihase abil ultraheli. Seejärel määratakse söögitoru asend ja kõht sissepääs võib-olla tuleb muuta ja ühendada.

See protseduur on suur operatsioon, mida ei saa a osana teha gastroskoopia, vaid pigem endoskoopiliselt, st sisestades kaamerasüsteemi ja mitmesugused kirurgilised tööriistad läbi mitme väikese naha sisselõike. Kui söögitoru vähk on operatsiooni näidustus, eemaldatakse sageli kogu söögitoru. Puuduva söögitoru kompenseerimiseks tõmmatakse mao kirurgiliselt ülespoole, nii et toit jõuaks maos otse neelu kaudu. See operatsioon on väga mahukas operatsioon, millele järgnevad patsiendi piirangud.