Stressi ja taastumise põhimõte

Määratlus

Stressi ja taastumise põhimõte (tuntud ka kui superkompensatsiooni põhimõte) on määratletud kui individuaalse taastumisaja sõltuvus välisest ja sisemisest stressist.

Sissejuhatus

Koormuse ja taastumise optimaalse kujunduse treeningpõhimõte põhineb asjaolul, et pärast tõhusat koormuse stiimulit on uute treeningstiimulite seadmiseks vaja teatud aega. Eduka treeningu jaoks tuleb koormust ja taastumist vaadelda ühtsena. Bioloogilise superkompensatsiooni alusel taastab regenereerimine mitte ainult algse jõudlustaseme, vaid viib ka esialgsest tasemest kõrgemale (hüperkompensatsioon).

Alus

3 keskset aspekti on aluseks stressi ja taastumise optimaalse kujundamise põhimõttele.

  • Koormus
  • Stress
  • Väsimus

1. koormus

Stressi, mida nimetatakse ka väliseks stressiks, mõistetakse stiimuleid, mis treeningprotsessi käigus kehale / sportlasele mõjuvad. Koormust iseloomustab koormuse normatiiv (stiimuli intensiivsus, stiimuli kestus, stiimuli sagedus ja stiimuli tihedus). Lühidalt: kui raske on treenimine? Erinevad stressitüübid:

  • Füüsiline koormus
  • Füsioloogiline koormus
  • Sensoorne koormus
  • Vaimne stress

2. stress

Stressi, mida nimetatakse ka sisemiseks stressiks, mõistetakse kui keha reaktsiooni stressile. Seega toob koormus kaasa stressi. See tuleneb koormuse normidest ja individuaalsest kandevõimest.

Seega on pinge ja koormus ühendatud individuaalse kandevõime kaudu. Märkus. Sama koormus põhjustab erinevatel jõudlustasemetel erinevat stressi. Stressi ja pinget võib mõista kui actio = reactio.

Keha reageerib koormuse mõjule stressiga. Põhimõtteliselt on suurem koormus, seda suurem koormus. See teema võib teile ka huvi pakkuda: tõhusa stressi stiimuli põhimõte

3. väsimus

Väsimus on väga tihedalt seotud stressiga. Väsimuse omadused: Väsimust saab jagada mitmeks alamtüübiks:

  • Stressiomadused (väsimus on alati eelmise stressi tagajärg)
  • Ebapiisavuse funktsioon (väsimus vähendab praegust jõudlust)
  • Pööratavuse tunnus (väsimus on ajutine ja taastumisel väheneb)
  • Sensoorne väsimus (stiimuli neeldumine ja töötlemine)
  • Vaimne väsimus (keskendumisvõime)
  • Emotsionaalne väsimus (tahtejõud)
  • Füüsiline väsimus (enamasti lihasväsimus)