Sissejuhatus
suitsetamine sigaretid või muud tubakatooted on Saksamaal endiselt ilmselgelt kahjulikust mõjust hoolimata üks levinumaid tarbimisviise. Ligikaudu 30% sakslastest suitsetab regulaarselt, hoolimata teadmistest suitsetamine igas suhtes. Tagajärjed suitsetamine sisaldama tervis piirangud, mis otseselt mõjutavad suitsetajat.
Lisaks kops kahjustused, millel on oluliselt suurenenud risk haigestuda kroonilisse kopsuhaigused ja kopsu vähk, veri laevad on ka kahjustatud, mis võib viia süda rünnakud ja löögid. Üldine jõudlusvõime väheneb. Lisaks on suitsetamise tagajärjed väljastpoolt selgelt nähtavad, näiteks enneaegsed naha vananemine või sõrmede ja hammaste kollane värvimuutus. Kuid mitte ainult suitsetaja ei saa suitsetamise tagajärgede all kannatada; samas keskkonnas elavaid inimesi võib kahjustada ka passiivne suitsetamine, mis on eriti traagiline laste jaoks. Eriti ajal rasedus või imetamise ajal võib sündimata laps või imik tõsiselt kannatada, nii et suitsetamine on absoluutselt vastutustundetu, eriti raseduse ajal.
Suitsetamise üldised tagajärjed
Suitsetamise üldisi tagajärgi võib täheldada mitte ainult kopsudes, vaid kogu kehas ja peaaegu kõigis elundites. Suits kahjustab otseselt kopse, kuid suitsus lahustunud ained imenduvad veri ja seega kogu kehas jaotunud. Suitsetamise üldisi tagajärgi võib täheldada peamiselt kopsudes ja hingamisteed.
Suits kahjustab otseselt kops koe, mis aastate jooksul põhjustab kroonilist bronhiiti ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK). See põhjustab tõsist hingamine raskused ja sagedased infektsioonid. Lisaks oht kops vähk on drastiliselt suurenenud; 90% selle haiguse põhjustatud surmadest on tingitud suitsetamisest.
Suitsetamise üldiste tagajärgedena võivad kasvajad areneda ka ülejäänud hingamisteedes. Suitsetamine suureneb veri survet ja kahjustab verd laevad. See on eriti oluline pärgarterid ja aju laevad, kus kaltsifikatsioonid ja vaskulaarsed oklusioonid võivad viia süda rünnakud või insult kui suitsetamise otsesed tagajärjed.
Lisaks on mõjutatud ka muud veresooned. Näiteks suitsetajad põevad üha enam perifeersete arterite oklusiivset haigust (PAD), mida nimetatakse aknakatete haiguseks. Vähihaigused:
Peale kopsude on mitut tüüpi vähk on suitsetamise kui suitsetamise üldiste tagajärgedega tugevalt seotud.
Nende hulka kuuluvad eelkõige seedetrakti kasvajad, näiteks kõht or koolon vähk. Kuid kasvajad kõhunääre, neer või kuseteede põis on ka peamine suitsetamise riskitegur. Suitsetamise muud tagajärjed:
Suitsetamise üldised tagajärjed ulatuvad aga kaugemale eelpool mainitutest.
Suitsetamine põhjustab ka naha enneaegset vananemist ning värvib hambad ja küüned kollakaks. Suitsetamise tagajärjed vähenevad luutihedus, mis võib viia Osteoporoosija üldine nõrgenemine immuunsüsteemi. Lisaks põletik ja kahanemine igemed võib esineda suuõõne.
Libiido ja sperma kvaliteeti mõjutab negatiivselt ka suitsetamine. Vigastuste korral lükkab suitsetamine haavade paranemist edasi. Lisaks füüsilistele omadustele on psühholoogiline sõltuvus suitsetamise üks tõsisemaid tagajärgi, kuna see muudab suitsetamisest loobumise oluliselt raskemaks.
Välja arvatud kopsud, on suitsetamise üldiste tagajärgedena paljud vähid tugevalt seotud suitsetamisega. Nende hulka kuuluvad eelkõige seedetrakti kasvajad nagu kõht or koolon vähk. Kuid kasvajad kõhunääre, neer või kuseteede põis on ka peamine suitsetamise riskitegur.
Suitsetamise üldised tagajärjed ulatuvad aga kaugelt eelpool mainitutest. Suitsetamine põhjustab ka naha enneaegset vananemist ning värvib hambad ja küüned kollakaks. Suitsetamise tagajärjed vähenevad luutihedus, mis võib viia Osteoporoosija üldine nõrgenemine immuunsüsteemi.
Lisaks põletik ja kahanemine igemed võib esineda suuõõne. Libiido ja sperma kvaliteeti mõjutab negatiivselt ka suitsetamine. Vigastuste korral lükkab suitsetamine haavade paranemist edasi.
Lisaks füüsilistele omadustele on psühholoogiline sõltuvus suitsetamise üks tõsisemaid tagajärgi, kuna see muudab suitsetamisest loobumise märkimisväärselt keerulisemaks. Suitsetamise tagajärjed mõjutavad nii suitsetajat ennast kui ka tema kaaslasi, eriti lapsi. Need on tavaliselt vanemate kodus, kus suitsetatakse, tubakasuitsu käes, kuna nad ei pääse saasteainetest ega oska hinnata suitsetamise ohte ja tagajärgi. Passiivselt suitsetavad lapsed on vanemate suitsetamise tagajärjel sagedamini haiged kui sama vanad lapsed mittesuitsetavatest leibkondadest.
Praeguste uuringute kohaselt täheldati allergiate arvu suurenemist, keskkõrva põletikud, kopsupõletik ja ennekõike astma. Seda tuleb seletada kahjustava ja hingamisteed tubakasuitsus sisalduvate mürgimaterjalide ärritav mõju, mida suitsetaja leibkonna toaõhus esineb suurel määral. Neid toksiine võib ladestuda ka mööbli ja vaipade sisse ning lapsed saavad neid sisse hingata ka pärast seda ventilatsioon.
Peale nende kaebavad lapsed sagedamini peavalu ja unehäireid. Vanemate suitsetamise pikaajaliste tagajärgedena on lastel suurem haavandite ja vähi oht ning neil on suurem tõenäosus krooniliseks kopsuhaigused. Lisaks otsesele kahjustusele tervis, ei saa hinnata suitsetamise pikaajalisi tagajärgi lastele. Näiteks on passiivselt tubakasuitsu sisse hingavatel lastel oluliselt suurem risk ka täiskasvanuna suitsetada. Seetõttu lähevad need noorelt äärmiselt ebatervislikule teele, praktiliselt ilma nende kontrollita.
