Igaüks, kes on kunagi sushit söönud, teab ka seda wasabi: kuna rohelist wasabipastat pakutakse tavaliselt koos maitsvate sushihammustustega. Jaapanlaste maitsmisel vürts esimest korda peaksite siiski valves olema, sest wasabi maitseb äärmiselt vürtsikalt. Erinevalt tšillidest, mis vallandavad terava maitse sensatsioon suu ja siin eriti keel, vürtsikus wasabi tõuseb nina ja põletus kurgus. Selles osas on vürts meenutab mädarõigas, mistõttu wasabit nimetatakse ka “Jaapani mädarõigaks” või vesi mädarõigas. Botaanilisest vaatenurgast on wasabi aga seotud ainult kaugelt mädarõigas.
Wasabi koostisosad
Wasabi (Eutrema japonica) on ristõieliste sugukonnast. Jaapanis kasutatakse taime risoomi ehk pookealust a vürts. Risoomi jahvatamine haiga kaetud puitlaual nahk toodab rohelist pastat. Wasabi ei maitse traditsiooniliselt mitte ainult vürtsikat, vaid on ka kergelt magusa nootiga.
Sarnaselt mädarõigas ja sinep, on vasabi teravus tingitud pookealuses sisalduvatest sinepiõlidest (isotiotsüanaatidest). Wasabi sisaldab kahte sinep õlid, glükokokleariin ja sinigriin. Sinigriini leidub ka aastal sinep ja mädarõigas. Erinevalt mädarõigast hajub vasabi teravus aga kiiremini: juba poole tunni pärast kaotab wasabi oma teravuse märkimisväärselt. See toimub sinepiõlide oksüdeerumise tõttu.
Wasabi: efekt
Wasabi söömine võib meie seedimisele positiivselt mõjuda, sest wasabi soodustab ja stabiliseerib seedimist. Lisaks võivad teravad sinepiõlid pärssida kahjulike kasvu bakterid kehas ja tapavad ka baktereid. Sellepärast nimetatakse sinepiõlisid ka “taimseteks antibiootikum“. Lisaks bakterid, sinepiõlid võivad võidelda ka selliste patogeenidega nagu viirused, seened ja pärmid. On leitud, et sinepiõlid on eriti tõhusad ülemiste hingamisteede ja kuseteede infektsioonide vastu.
Lisaks väidetakse, et wasabil on ka positiivne mõju meie omadele immuunsüsteemi: Väidetavalt stimuleerib vürtsikas pasta meie kaitsesüsteemi ja suurendab kaitserakkude arvu. Lisaks aitab wasabi väidetavalt detoksifitseerida maks. Seega olevat ka wasabil detoksifitseeriv toime.
Sarnaselt teiste kuumade vürtsidega tuleks ka wasabit nautida mõõdukalt, sest liiga vürtsikas toit võib avaldada negatiivset mõju ka meie tervis. Eriti inimesed, kes kannatavad kõht probleemid peaksid olema ettevaatlikud: sest liiga vürtsikas toit võib põhjustada kõrvetised, kõhuvalu ja kõhulahtisus.
Hüüdnimi "roheline mädarõigas"
Wasabi mängib otsustavat rolli eriti tüüpiliste Jaapani roogade valmistamisel: näiteks ilma wasabita pole sushi või sashimi tarbimine peaaegu mõeldav. Värsket wasabit on aga väljaspool Jaapanit keeruline hankida. Sel põhjusel müüakse vasabi Euroopas tavaliselt torust pasta või a pulber sellega tuleb segada vesi. Kuna sinepiõlid oksüdeeruvad õhus ja kaotavad nii terava noodi, tuleb toru kohe pärast tarbimist uuesti sulgeda.
Wasabi ostmisel tuleb siiski märkida, et paljud wasabist pastad Saksamaal pakutavad tooted on tegelikult valmistatud valgest mädarõigast, kuna seda on palju odavam saada. Kunstvärvainete abil on siis valgest mädarõigast võlutud roheline wasabipasta. See protseduur on andnud wasabile ka hüüdnime “roheline mädarõigas”.
Retseptid wasabiga
Lisaks kalale ja sushile saate wasabiga täiustada ka maapähkleid, riisi või herneid. Vahepeal pakutakse isegi wasabi maitsega juustu.
Kalaroogade maitsva lisandina on ka kartulipuder wasabiga: Selleks kooritakse 800 grammi kartuleid ja keedetakse neid umbes 20 minutit. Pärast seda purustatakse kuumad kartulid massiks. Vahepeal 150ml piim, 150ml koort ja 30 grammi või segatakse, keedetakse ja maitsestatakse vähese soolaga. Seejärel lisatakse segu kartulipudrule ja segatakse kolme supilusikatäie laimimahla ja ühe supilusikatäie wasabipastaga. Seejärel saab kartuliputru maitsestada maitse.
Need, kes tahavad wasabiga katsetada, peaksid alati meeles pidama wasabi äärmist vürtsikust. Eriti Wasabi algajad peaksid olema ettevaatlikud, et vürtsi kasutada ainult väikestes kogustes.
