rääkima ravi, jutukas psühhoteraapia ehk kliendikeskne psühhoteraapia viitab humanistliku psühholoogia valdkonnast pärit ravimeetodile.
Mis on jututeraapia?
Põhimõtteliselt rääkima ravi mõistetakse kui omamoodi tööriista, mis aitab kliendil enda uurimise kaudu kogetut asjakohaselt töödelda ja vale käitumise läbinägelikkuse kaudu muuta. Sisse rääkima ravi, nagu nimigi ütleb, keskendutakse rääkimisele. Seda nimetatakse ka kliendikeskseks psühhoteraapia, sest see seab kliendi ja tema väljaütlemised esiplaanile nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Selle meetodi rajajaks peetakse psühholoogi Carl R. Rogersit, kes sai 1940. ja 1950. aastatel Ameerika ülikoolides õpetamistegevuse kaudu juurdepääsu uurimisvõimalustele. Selle uurimistöö raames püüdis ta välja selgitada, kuidas inimene saab kogemusi paremini töödelda ja neist rääkida, et vestluse käigus jõuda uue arusaamani ja seeläbi käitumismuutuseni jõuda. Ta uuris selleks vajalikke tingimusi. Nagu paljud teised teraapiamudelid, arenes ka kõneteraapia aastate jooksul. Põhimõtteliselt mõistetakse jututeraapiat kui omalaadset instrumenti, mis aitab kliendil enda uurimise kaudu kogetut asjakohaselt töödelda ja arusaamise abil valet käitumist muuta. Seda vestlusviisi ei leidu mitte ainult teraapiates, vaid see on muutunud ka juhendamise, õpilaskeskse õpetamise ja nõustamise osaks.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Jututeraapiat kasutatakse paljude vaimuhaiguste korral. Kas iseseisva meetodina või kombinatsioonis teiste ravimeetodite ja / või ravimraviga. Jututeraapias eeldatakse, et igal inimesel on tung eneseteostuseks ja ta kannab selleks juba vajalikud ressursid enda sees. Tavaliselt on terve inimene võimas, tema mõtlemine ja tegutsemine on sihipärane ja teadlik. Häiritud protsessid ja kahjustused põhinevad seetõttu valel õppimine protsessid ja blokeerivad eneseteostuse võimaluse. Kõneteraapia abil peaks patsient need blokaadid ära tundma ja lahendama. Esmapilgul näib, et jututeraapia keskendub patsiendi kogetule. Vestluse käigus keskendutakse aga eelkõige sellele, kuidas klient traumaatilist sündmust koges, millised emotsioonid mängisid rolli ja milliseid järeldusi ta sellest tegi. Ümberhindamise kaudu peaks klient saama ise uusi teadmisi ja suutma seeläbi kogetut ümber hinnata. Järelikult muudab ta ka saadud käitumise kaudu oma käitumist. Jututeraapia ei tähenda konkreetse eesmärgi seadmist. Vestluse kaudu areneb kursus automaatselt. Terapeut jätab selle protsessi nii palju kui võimalik patsiendi hooleks ja loob raamtingimused, mis võimaldavad kliendil rääkida oma kogemustest ja probleemidest, saada endale teadmisi ja kahtlustada oma tegevust. Jututerapeut tegutseb empaatiliselt ja autentselt ning võtab mõjutatud inimest ja tema tundeelu tõsiselt, ilma et teda mõistetaks. Jututeraapia tuum põhineb kliendi vastastikusel aktsepteerimisel ja hindamisel. Inimene, kes ei tunne end hinnanguna ja ei pea võimaliku hindamise pärast muretsema, on rohkem valmis rääkima endast ja oma võimalikest vigadest. Seega luuakse alus muutustele.
Kriitika ja ohud
Kõneteraapia valdkonnas pole piisavalt uuringuid. Tänu oma kliendikesksele lähenemisele ja kliendi võimalikult suurele aktsepteerimisele vastab see suures osas eetikanõuetele. Seetõttu eksisteerivad ohud ja riskid peamiselt patsiendi ja tema isiksuse struktuuri ning ka terapeudi kaudu. Klient, kes pole avatud edasiseks arenguks ja muutusteks, vaevalt suudab edu saavutada. Terapeut, kes ei reageeri empaatiliselt ja autentselt ning domineerib vestluse kulgemisel negatiivsel viisil, võib mitte ainult põhjustada teraapia ebaõnnestumist, vaid põhjustada ka tõsist psühholoogilist kahju, eriti eriti ebakindlate klientide puhul. Seetõttu on soovitatav sobiv terapeut hoolikalt valida. Kuna jututeraapias on praegu palju erinevaid suundi, tuleks teha sobiv eelvalik. Tõsiste traumade korral võib näiteks rääkida teraapiaga traumateraapia on soovitatav. Sel moel pannakse jututeraapia edukuse jaoks olulised tegurid paika juba algusest peale.
