Kirurgilised protseduurid kehal

Operatsioonid (operatsioonid) on instrumentaalsed kirurgilised protseduurid, mis tehakse kehal või kehas keha mitme funktsiooni taastamiseks või säilitamiseks. Patoloogilisi muutusi saab kõrvaldada, elukvaliteeti parandada, keha taastumist soodustada ja tervis tugevdatud. Teatud haiguste korral on kirurgia valitud ravi. Lisaks eesmärgile ravi, on ka kirurgilisi diagnostilisi näidustusi (põhjuseid).

Tagamaks, et patsient on valu- operatsiooni ajal tasuta, protseduur viiakse läbi all anesteesia (tundetuse seisund). Eristatakse üldist anesteesia (anesteesia või üldanesteesia), mida kasutatakse ärkvel oleva patsiendi jaoks ebamõistlikeks toiminguteks ja kohalikeks või piirkondlik anesteesia (kohalik tuimestus või osaline anesteesia), millega saavutatakse kohalik analgeesia patsiendi teadvust mõjutamata. Teine sageli kasutatav anesteesia protseduur on analgeesia. See on ravimite põhjustatud kõrvaldamine of valu (analgeesia) samaaegselt rahustid või teadvuse tuhmumine („valutu hämar uni“). Valuvaigistit kasutatakse peamiselt endoskoopiliste uuringute jaoks, näiteks colonoscopy ja gastroskoopia diagnostilise protsessi osana.

Operatsioone saab teha ambulatoorselt, st ilma haiglaravi või statsionaarselt.

Kirurgilised erialad on jagatud:

  • Üldkirurgia (üldkirurgia)
  • Vaskulaarsed operatsioonid
  • Südameoperatsioon
  • lastekirurgia
  • Ortopeedia ja traumakirurgia (traumatoloogia)
  • Plastiline kirurgia (esteetiline kirurgia)
  • Rindkere operatsioon
  • Vistseraalsed operatsioonid (kõhuõõneoperatsioonid)
  • Suuline ja maxillofacial kirurgia
  • Neurokirurgia

Kirurgiliste ainete hulka kuuluvad muud järgmised meditsiinilised erialad:

  • Oftalmoloogia
  • Günekoloogia ja sünnitusabi
  • Otorinolarüngoloogia
  • Uroloogia

Tavaliselt tehtud operatsioonide hulka kuuluvad meeste ümberlõikamine (ümberlõikamine), kirurgia kae (katarakt), keisrilõige (keisrilõige), apendektoomia (liite eemaldamine pimesoolepõletik/ indutseeritud apenditsiit), operatsioon liigesed nagu puusa, põlve või õla ja kõht, sapipõie või soolte.

Iga operatsioon kujutab endast ohtu, sest tüsistusi ei saa kunagi sada protsenti välistada! Patsienti teavitatakse eelnevalt hoolikalt nii anesteetikumi võimalikest kõrvaltoimetest kui ka komplikatsioonidest ja sekundaarsetest haigustest, mis võivad tekkida operatsiooni ajal või selle tagajärjel.

Lõppkokkuvõttes sõltub operatsiooni edukus ka heast ettevalmistusest ja piisavast järelhooldusest.