Sünonüümid laiemas tähenduses
Meditsiiniline: gastroduodenaalne haavand, ventrikuliit, kaksteistsõrmiksoole haavand, peptiline haavand, kaksteistsõrmiksoole haavand, haavandtõbi, gastriit
Definitsioon maohaavand
Sagedus (epidemioloogia)
Esinemine populatsioonisLigikaudu 10% elanikkonnast on olnud kõht või kaksteistsõrmiksoole haavand vähemalt üks kord oma elus. Kaksteistsõrmiksoole haavand on umbes viis korda sagedamini kui maohaavand (ulcus ventriculi). Mehi mõjutab kaksteistsõrmiksool kolm korda sagedamini haavand kui naised.
Vatsakeste haavandi korral on sugude suhe 1: 1. Haiguse tekkimise tipp-vanus on 50–70 aastat. Anatoomia kõht
- Söögitoru (söögitoru)
- maolävis
- Korpus
- Väike kumerus
- Silmapõhja
- Suur kumerus
- Kaksteistsõrmiksool (kaksteistsõrmiksoole)
- Pylorus
- Antrum
Haavandi vormide klassifikatsioon
Kõigepealt eristatakse ägedat (äkilist) ja kroonilist korduvat (korduvat) kõht haavand (haavand). Äge stressihaavand tekib pindmiselt kahjustava (erosioonse) limaskesta põletiku tagajärjel. kõht (gastriit). Selle haavandi arengu põhjus on tugev füüsiline stressitegurid, mis põhjustavad limaskesta kaitsva barjääri ootamatut kokkuvarisemist.
Selliste stressiolukordade hulka kuuluvad põletused, suuremad operatsioonid ja paljud muud intensiivravi vajavad haigused. Kroonilised korduvad haavandid esinevad sagedamini ja neil võivad olla erinevad põhjused (vt allpool). Lisaks jagunevad haavandid vastavalt nende lokaliseerimisele maohaavanditeks ja kaksteistsõrmiksoole haavanditeks.
Peptiline haavand paikneb kõige sagedamini mao väikese kumeruse piirkonnas (Curvatura minor). The kaksteistsõrmiksoole haavand asub peaaegu eranditult aasta alguses kaksteistsõrmiksool, bulbus duodeni. Kui haavandeid leitakse soolestiku kaugemates osades, kui on kirjeldatud (nt peensoolde), see võib viidata haruldasele Zöllinger-Ellisoni sündroomile.
. tasakaal limaskesta agressiivsed ja limaskesta kaitsvad (kaitsvad) tegurid mängivad seedetrakti haavandi tekkimisel olulist rolli. Kui ülekaalus on agressiivsed tegurid või kaitsetegurid ebaõnnestuvad, võib tekkida haavand. Eristatakse põhjuseid, põhjuseid, mis pärinevad kehast endast (endogeenne põhjus) ja neid, mis on põhjustatud väljastpoolt (eksogeenne põhjus).
Võimalikud on endogeensed põhjused, st keha enda põhjustatud põhjused:
- Maohape
- Seedetrakti liikuvus (peristaltika)
- Zöllinger-Ellisoni sündroom
- Hüperparatüreoidism
- Harvad põhjused
a) Maohape. Haavandi tekkimisel on väga oluline tegur maohape. Selle järelduse võib tuletada asjaolust, et mao limaskesta autoimmuunse põletikuga (gastriit) patsiendid, kes ei suuda enam toota maohape, ei teki haavandeid. Siiski tuleb märkida, et maohape maohaavandi korral suureneb harva.
Peptilise haavandi puhul ei ole maohape aga peptilise haavandi jätkuva olemasolu vallandav tegur, vaid kaasnev tegur (lubav faktor). Juhul kui kaksteistsõrmiksoole haavand, aga olulist rolli mängib maomahla liigne sekretsioon. Siinkohal tuleb eelkõige mainida maohappe ja pepsiini (seedeahela agressiivne valguensüüm) öösel endiselt seletamatut suurenenud moodustumist.
Samuti eeldatakse, et maohappe ebapiisav seondumine vesinikusisaldusega vesinikkarbonaadiga kaksteistsõrmiksool, on kaksteistsõrmiksoole haavandite tekke osaline põhjus (happe neutraliseerimise puudumine). b) Seedetrakti motoorika (peristaltika) Üha sagedamini häiritud kooskõlastamine maoõõne (antrumi) ja kaksteistsõrmiksool arutatakse. Mõnel peptilise haavandiga patsiendil on lisaks pikemale maosõidule toiduks tagasivool sapi hape (sapi tagasijooksutemperatuur) täheldatakse maos.
Bile happed kuuluvad limaskesta suhtes agressiivsete tegurite hulka. c) Zöllingeri-Ellisoni sündroom. See termin viitab haruldasele kasvajale, mis asub kõige sagedamini kõhunääre ja toodab hormooni gastriini. Healoomulist kasvajat nimetatakse ka gastrinoomiks.
Gastriini liigne tootmine kasvaja poolt põhjustab happet moodustavate mao rakkude (kasvajarakkude) ülestimuleerimist. See tähendab, et maohapet toodetakse liiga palju. See maohappe liig põhjustab seedetraktis agressiivsete tegurite ülekaalu ja paljude samaaegselt esinevate (mitme) maohaavandi tekkimist. Zöllinger-Ellisoni sündroom viib sageli kaksteistsõrmiksoole ja isegi soolestiku edasise kulgemise korral mitme haavandini.
Need haavandid osutuvad eriti püsivateks. Ravi on pikk ja keeruline. See sündroom põhjustab ainult 1% kõigistkaksteistsõrmiksoole haavand haigused.
d) Hüperparatüreoidism Hüperparatüreoidism kirjeldab üliaktiivset kõrvalkilpnääre (paratüreoidea). Hormooni tootvate rakkude (epiteelkehad) liigne talitlus kõrvalkilpnääre viib üle kaltsium (hüperkaltseemia) kehas. See viib omakorda mao ja kaksteistsõrmiksoole G-rakkude stimulatsioonini, mis toodavad ülalkirjeldatud hormooni gastriini.
See viib omakorda hapet moodustavate maorakkude ülestimuleerimiseni. e) Harvad põhjusedVäga haruldased põhjused on viirusnakkused, nt Tsütomegaloviiruse (CMV) või herpes Simplex-viirus (HSV) ja kroonilised soolehaigused, näiteks Crohni tõbi. Peptilise haavandi eksogeenseteks põhjusteks peetakse põhjuseid, mis sisenevad maosse väljastpoolt.
Need on siin eriti olulised:
- Helicobacter pylori (H. lk.)
- Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
a) Helicobacter pylori Alates avastamisest 1990. aastate alguses on bakter Helicobacter pylori (H. p.) Osutunud gastroduodenaalse haavandi (kroonilise haavandi) üheks olulisemaks põhjuseks. Seedetrakti haavandi tekkimise oht suureneb 3-4 korda Helicobacteri poolt põhjustatud gastriidi korral. See ei tähenda, et iga inimene, kelle mao limaskesta koloniseerib bakter, tekib tingimata gastriit või haavand.
Helikobacteri bakterit saab tuvastada peaaegu kõigil kaksteistsõrmiksoole haavandiga patsientidel. Ligikaudu 75% maohaavandiga patsientidest on nakatunud bakteriga Helicobacter. Helicobacter pylori on ka haavandite tekkimist lubav tegur, mis tähendab, et ainult bakteriga nakatumine ei ole peptilise haavandi tekkeks piisav.
Samal ajal peavad olema ka muud agressiivsed tegurid (vt eespool). b) Mittesteroidsed põletikuvastased MSPVA-d, nagu atsetüülsalitsüülhape (ASA), kasutatakse sageli valuvaigistid liigesehaiguste ja muude valulike seisundite korral. Nendel ravimitel on mao lima hävitav toime.
Selle taga olev machanism on seotud nn prostaglandiinide moodustumise pärssimisega. Prostaglandiinid on veresooni laiendav toime mao limaskesta ja soodustavad ka mao kaitsva lima moodustumist. Vähendades prostaglandiini moodustumist, kaotab mao vooder olulised kaitsvad tegurid.
Maohaavandi tekkimise oht suureneb. Haavandi tekkimise oht mitmekordistub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ja samaaegse Helicobacter pylori nakatumise korral. Peptilise haavandtõve sümptomid on sageli väga ebatäpsed.
Statistika näitab, et 20% haavandiga patsientidest on sümptomideta (asümptomaatilised) ja 20% haavandtõvega sarnaste sümptomitega patsientidest ei esinenud haavandeid gastroskoopia (endoskoopia). Tavaliselt on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid need, mis ei põhjusta haiguse sümptomeid või on neile väga iseloomulikud nähud. Sümptomite hulka kuuluvad: Võib ka olla valu, mis sageli kiirgub rind (rindkere), selja või alakõhu.
see valu kirjeldatakse sageli kui “näljatut” ja “närivat”. Mõnel patsiendil võib täheldada teatud rütmi valu sümptomid, mis aeg-ajalt näitavad haavandi asukohta. Öine valu ja valu leevendamine pärast sööki näivad olevat tüüpilised kaksteistsõrmiksoole haavanditele.
Söömise järgne halvenemine on tõenäolisem maohaavandi (ulcus ventriculi) korral. Kuid diagnoosi saab tõeliselt kinnitada ainult seedetrakt endoskoopia.
- Ülakõhu kaebused
- Iiveldus
- Täiskõhutunne
- Toidutalumatus.
