Närvid
Lülisammas moodustab inimese ümber kondise kaitseseina selgroog, mille kaudu jooksevad närvi nöörid, mis saadavad lihastele elektrilisi impulsse. Sensoorne taju toimub ka perifeeria kaudu selgroog Euroopa aju, kus neid saab teadlikult tajuda. Keha äärealadele, näiteks kätele ja jalgadele, jõudmiseks tõmbavad üksikute selgroolülide vahelised närvijuhtmed selgroog.
Kui selgroolüli on mingil viisil kahjustatud, näiteks selgroolülide murdude, hernide ketaste ja degeneratiivsete seljaaju haigused, närve lülisambas on nende läheduse tõttu ohus. Valu mis pärineb seljast ja levib perifeeriasse, võib olla tingitud närvi kaasamisest, mis vajab kiiret ravi. Seljaaju ise, mis kulgeb seljaaju sees seljaaju kanal, koosneb närvikoest.
Läbilõikes ilmub seljaaju umbes ümmarguse heleda alana (valge aine), mille keskel on liblikas- ilmub tumedam hall struktuur (hall aine). Kui halli aine moodustavad närvirakkude (perikaryas) kehad, siis selle ümbruses olev valge ala tähistab nende pikendusi (aksoneid). Seljaaju sisaldab erinevaid erineva kvaliteediga radu, mis juhivad teavet aju nii ülejäänud kehale (perifeeriale) kui ka perifeeriast tagasi ajju.
Näiteks edastatakse liikumiskäske aju lihastele või vastupidi - tajud nagu valu kanduvad nahast ajju. Seljaaju on seega hädavajalik vahendajana aju ja ülejäänud keha vahel. Kaks üksteise all asetsevat selgrookeha moodustavad mõlemal küljel lülidevahelise augu (Foramen intervertebrale), mille kaudu selgroog närve esile kerkima.
Need pärinevad 31 paarist otse seljaajust, kuid kuuluvad perifeersesse närvisüsteem. Nad on kõik segamini närve, st need sisaldavad tundlikku (nt tundetunnet või valu), motoorsed (liikumis-) ja vegetatiivsed (nt higistavad) omadused.
Kõik selle sarja artiklid:
