Sarkoidoosi kulg ja prognoos
Prognoos sarkoidoos on üldiselt suhteliselt hea, kuid sõltub tugevalt haiguse staadiumist, milles patsient diagnoositakse. 1. etapis kogeb akuutsetel juhtudel 90% patsientidest spontaanset paranemist ja isegi 2. etapis on endiselt suhteliselt spontaanne tervenemine. 3. etapis aga kasutatakse glükokortikoidid nagu kortisoon on soovitatav raviks, mis nõuab sageli väga pikka haiglaravi. Igal juhul tuleb haiguse kulgu väga hoolikalt jälgida. Sobivad kontrollparameetrid hõlmavad a kops funktsionaalsuse test ja veri testid. Põhjustatud suremus sarkoidoos ja selle tagajärjed on hinnanguliselt umbes 5%.
Sarkoidoosi põhjused
Selle põhjust on selgitatud palju sarkoidoos, siiani kahjuks asjata. Kuna perekondades ja identsetes kaksikutes esineb palju sarkoidoose, on juba mõnda aega eeldatud, et tegemist on geneetilise defektiga. 2005. aastal avastati spetsiifiline geen (BTNL2 geen), mis muteerudes, st muutudes suurendab sarkoidoosi tekkimise riski vähemalt 60%.
Geen asub 6. kromosoomis ja haiguse keskmes (sarkoidoos) on ebanormaalne ja liigne immuunvastus (immuunsüsteemi) keha spetsiifiliseks aineks, konkreetseks antigeeniks, mis on siiani teadmata. Mõned bakterid, viirused vallandajatena on juba mainitud orgaanilisi aineid. Kui selline aine satub kehasse, reageerib organism mõnel inimesel ülemäära ja püüab end aine eest kaitsta. See juhtub abiga granuloom moodustumine ehk sõlmeline moodustumine, kus aine ümber ehitatakse erinevatest rakkudest omamoodi kaitsesein, et see ei saaks edasi levida. Nende granuloomide, nn epiteloidsete rakkude ja ka lümfotsüütide (sarkoidoos) moodustumisel osalevad väga spetsiifilised rakutüübid.
Sarkoidoosi diagnoosimine
Lisaks füüsiline läbivaatus, on programmi jaoks saadaval mitmesugused pildistamisprotseduurid ja laboratoorsed testid sarkoidoosi diagnoosimine. Röntgen rinnakorvist võetakse standardvarustuses. Teisi diagnostikameetodeid kirjeldatakse allpool üksikasjalikumalt eriti huvitatud lugeja jaoks: Saadud sekretsiooni tsütoloogiliseks uurimiseks viiakse läbi kopsu loputamine (BAL, bronhoalveolaarne loputus).
Sarkoidoosi, lümfotsütaarse alveoliidi ( kopsu alveoolid suurenenud lümfotsüütide taseme korral) täheldatakse suurenenud CD4 / CD8 suhet: see tähendab, et kuigi T-rakke (immuunrakke) on rohkem, on nende funktsioon häiritud. Võimalik on võtta ka a biopsia of lümf sõlmed kops või kopsukoe biopsia kopsu ajal endoskoopia. Koe histoloogiline uurimine näitab mitte-söövitavaid epitelioidsete rakkude granuloome (sidekoe sõlmed) hiiglaslike Langhansi rakkudega ning lümfotsüütide, monotsüütide ja sidekoerakkude piiriseinaga.
Veri sarkoidoosi testid näitavad kõrgenenud põletiku taset ja suurenenud vere settimise määra (BSG). Lisaks väärtusele antikehade ja immunoglobuliin G on kõrgenenud. Juhul kui neer kaasamine, kaltsium ja kaltsitriool on kõrgendatud.
Edasised testid hõlmavad järgmist kreatiniin, uurea ja uriinianalüüs hindamiseks neer funktsiooni. Kopsu funktsiooni uuritakse spiromeetria abil. AKE (angiotensiini konverteeriv ensüümide) ja S-IL-2R (lahustuv IL-2 retseptor) on aktiivsuse markerid kopsuhaigused, vähenevad nad sarkoidoosi eduka raviga. Sarkoidoosi edasised uuringud hõlmavad EKG-d, et välistada arütmia süda, külastus silmaarst (silma kaasamine?) ja tuberkuliini test (mis on häiritud T-rakkude funktsiooni tõttu negatiivne).
