Laktaadi toimivuse diagnostika järjestus
(Suure jõudlusega) sportlastega töötades on eesmärk esineda laktaat jõudlusdiagnostika võimalikult spordispetsiifiline. Selles osas ei toimu füüsiline koormus alati ergomeetril või jooksulindil standardsetes tingimustes. Näiteks jalgpallitreeningutel näeb jalgpalluritel sageli vähe veri pärast nende kõrvapulgast võetud jooksmine et määrata laktaat tase veres.
Siiski on oluline, olenemata treeningu liigist, et harjutuse intensiivsust suurendatakse järk-järgult. Reeglina alustatakse madalat treenimistaset ja intensiivsust suurendatakse iga 3-5 minuti järel. Kapillaar veri, tavaliselt kõrvapulgast või näpuotsaga, võetakse igal etapil.
Tavaliselt hõõrutakse kõrvapulgaga a veri vereringet parandav salv (Finalgon®) umbes 10 minutit enne esimest mõõtmist. Kui laktaat test viiakse läbi selleks ettenähtud ruumis, tavaliselt tehakse samal ajal EKG, mis võtab ka süda arvestada. Samme suurendatakse järjest rohkem, kuni koormus on saavutatud. Millise koormuse intensiivsusega alustatakse, kui suured on etapid ja kas kuni kasutamiseni suurendatakse, otsustatakse seeläbi individuaalselt koolituse ja treeningu seisundi tervis vastava testitava isiku.
Laktaadi toimivuskõver koostatakse taseme kohta määratud väärtuste põhjal. Tavaliselt seostatakse sellega esinemist (näiteks jooksmine kiirus või võimsus, x-telg) mõõdetud laktaadi kontsentratsioonini (y-telg). Selle tulemuseks on kõver, mille nihe paremale näitab jõudluse kasvu.
Laktaadi kõvera märkimisväärse tõusu punkti nimetatakse indiviidiks anaeroobne künnis. Siiani on püsiva koormuse korral olemas nn laktaadi püsiv olek. Laktaadi moodustumine ja lagunemine on tasakaalus nii, et laktaat lihasesse ei kogune. Selle vahemiku jõudlust saab seetõttu saavutada pikema aja jooksul. Sellepärast üksikisik anaeroobne künnis nimetatakse ka pidevaks jõudluspiiriks.
Kõik selle sarja artiklid:
