Üle kahe kolmandiku Saksamaa elanikkonnast on tagasi kaebanud valu (RS; sünonüümid: äge dorsalgia; äge dorsolumbalgia; äge ristluu valu; äge lendva; äge lumbalgia; blokeeritud äge lumbalgia; äge lumbalgia koos tahkärritusega; äge lumboischialgia; äge korduv dorsalgia; äge korduv lumbalgia; äge nimme sündroom; äge nimmelülide sündroom; äge nimmelülide sündroom koos sacroiliaci liigese blokeerimisega; õlavarre neuriit; õlavarre radikulaarne neuropaatia; õlavarre radikuliti ank; rindkere lülisamba sündroom; rindkere lülisamba sündroom; krooniline dorsalgia; krooniline dorsolumbalgia; krooniline lendva; krooniline lumbalgia; krooniline alaselja valu; emakakaela krooniline lülisamba-emakakaela lülisamba sündroom; emakakaela lülisamba krooniline lülisamba kaelaosa sündroom; krooniline nimmepiirkonna sündroom; krooniline nimmelülide sündroom; krooniline pseudoradikulaarne nimme sündroom; krooniline korduv nimmeosa valu; krooniline korduv nimme sündroom; dorsago; dorsalgia; dorsalgia koos blokaadiga; dorsolumbalgia; dorsopaatia; poos seljavalu; lendva; emakakaela lülisamba-nimmepiirkonna sündroom; emakakaela lülisamba-nimmepiirkonna sündroom koos blokeerimisega; emakakaela lülisamba-nimmepiirkonna sündroom; iliolumbar sündroom; sacroiliac liigese sündroom; sacroiliac liigesevalu; sacroiliac joint sündroom [ISG sündroom]; nakkav ishias; abaluudevaheline; lülidevaheline neuralgia; interspinous ärritus; ISG sündroom; ISG sündroom [sacroiliac joint sündroom]; nimmepiirkonna valu; nimmelülide sündroom; lumbago; nimmeosa seljavalu; nimmelülide sündroom; lumbalgia; sacroiliaci liigese ärritusega lumbalgia; lumbalgia koos tahkärritusega; nimmepiirkonna sündroom, krooniline; lumbosakralgia; nimmepiirkonna kompressiooni sündroom; nimmelülide sündroom; nimmelülide sündroom koos sakraliseerimisega; müalgiline seljavalu; nimmepiirkonna müofastsiit; kael valu ank; kael-õla-käe sündroom; sakraalse piirkonna pannikuliit; kaela piirkonna pannikuliit; seljaosa pannikuliit; pseudoradikulaarne nimme sündroom; emakakaela pseudoradikulaarne sündroom; reaktiivne dorsolumbalgia; korduv dorsalgia; korduv dorsolumbalgia; rindkere lülisamba valu; emakakaela lülisamba valu; nimmepiirkonna valu; Nimmepiirkonna valu; staatiline lumbalgia; sternoklavikulaarne sündroom; sternokostaalne sündroom; rindkere sündroom; torakolumbalgia; torakolumbarne sündroom; sakraalne tüvi; ebamäärane seljavalu; selgroolüli valu; selgroolüli valu sündroom; selgroolülide sündroom; selgroo valu; lülisamba kaelaosa selgroo valu; lülisamba kaelaosa selgroo valu; RHK-10 M54. -: Alaselja valu; M54.5: alaseljavalu). Seljavalu alaseljavalu mõistes mõistetakse seda valu seljas ala rannikukaare all ja tuharalihaste kohal radiatsiooniga või ilma ning võimalikud edasised kaebused. Enamikul juhtudel (umbes 80%) esineb mittespetsiifiline seljavalu, st kaebuse, kliiniliste leidude ja diagnostilise pildistamise vahel puudub kindel põhjuslik seos. Mittespetsiifilise seljavalu põhjused hõlmavad funktsionaalseid seisundeid, müofastsiaalset ja ligamentaalset valu jne. Spetsiifiline seljavalu / ristuvalu esineb umbes 20% juhtudest, st on selged põhjused (nt liigesed ja sünkroos / kõhreühendus kahe vahel luud, närvistruktuuride kokkusurumine; trauma, luumurrud / luumurrud, kasvajad jne) ja seosed pildistamise leidudega. Sk2 juhendis „Spetsiifiline alaseljavalu“ eeldatakse, et enamikul juhtudel võib leida alaseljavalu konkreetse põhjuse. Alla 45-aastastel noortel peetakse alaseljavalu kõige levinumaks puude põhjuseks. Valu tüübi järgi klassifitseeritakse alaseljavalud järgmiselt:
- Lumbago (RHK-10 M54.5) - äkiline valu tekkimine nimmepiirkonnas, lumbago, liigne kasutamine sakraalses piirkonnas.
- Nimmevalu - krooniline, püsiv seljavalu.
- Süstemaatika (ishias sündroom; ICD-10 M54.3) - valu istmikunärvi poolt jala kiiritusega (vt allpool “ishias / lumboischialgia”)
- Lumboischialgia (ICD-10 M54.3) - valu nimmepiirkonnas ja toitumispiirkonnas istmikunärvi kiirgusega jalg(vt allpoolishias/lumboischialgia").
Seljavalud liigitatakse aja jooksul kolme rühma:
- Äge (uus algus kestusega kuni 12 nädalat või ilma korduseta viimase 12 kuu jooksul).
- Vahepealne või alaäge (esineb vähem kui poolel päeval viimase kuue kuu jooksul).
- Krooniline (rohkem kui pooltel möödunud aasta päevadel).
Ajalise kulgu järgi on alaseljavalud vastavalt riiklikule tervishoiu juhendile määratletud järgmiselt:
- Äge alaseljavalu: <6 nädalat kestvad uued valuepisoodid.
- Subakuutne alaseljavalu:> 6 ja <12 nädalat.
- Krooniline / krooniline korduv alaseljavalu:> 12-nädalane valu [kroonilise valu jagunemise kohta vt “Krooniline valu / liigitus”]
Seljavalu / ristuvalu liigitatakse välimuse järgi järgmiselt:
- Tüsistusteta alaseljavalu - dorsalgia (seljavalu) või lumbago (nn lumbago) ilma radikulaarse kiirguse või üldiselt neuroloogilise defitsiidita seisund.
- Radikulaarne alaseljavalu (nimetatakse ka ishialgiaks või lumboischialgiaks) - selgroost tulenev valu närvijuur, näiteks ishialgia.
- Komplitseeritud alaseljavalu - välimus, mis sarnaneb komplitseerimata alaseljavaluga või harvemini radikulaarse alaseljavaluga, kuid võtab tõenäolisemalt ohtliku kursi (nt trauma, teadaoleva kasvaja, põletikulise reumaatilise haiguse, immunosupressiooni (keha enda kaitsesüsteem) või osteoporoos (luuhõrenemine)); esinevad 1% -l patsientidest
Diskogeensed (ketastega seotud) vallandatud spetsiifilised seljavalud võib jagada kahte alarühma:
- Diskogeenselt põhjustatud lokaalne seljavalu - tavaliselt vallandub mediaalse lamava ketta prolaps (BSP / ketta herniatsioon; rõngakujulise fibrosuse / kiulise rõnga läbimurre), harvemini puhas eend (ketta väljaulatuvus; osaliselt või täielikult säilinud rõngas).
- Radikulopaatia (närvijuurte ärritus või kahjustus), mis tuleneb ketta herniatsioonist - BSP, millel on keskpärane ("keskelt külje poole") või külgmine ("küljele") asukoht; surudes sellega kokku laskuvaid kiude või seljaaju närvide radikaale (juuri)
Mõiste “ekstravertebraalne” alaseljavalu hõlmab järgmist valu nimmelülis mis on põhjustatud külgnevatest elunditest, mis ei kuulu otseselt selgroo luude, lihaste või disko-ligamentoossete struktuuride hulka.
Kaks muud morfoloogilist üksust - osteoporoosilised selgroolülimurrud ja sacroiliaci liigesepatoloogiad - võivad samuti olla spetsiifilise alaseljavalu põhjuseks. Sugu suhe: Krooniline alaseljavalu mõjutab naisi veidi sagedamini kui mehi. Sageduse tipp: haigus esineb valdavalt 20. – 50. Eluaastal. Kroonilise seljavalu levimus (haiguse sagedus) on 8–21% (Saksamaal). Eluaegne levimus (haiguste sagedus kogu elu vältel) on kuni 70–85%. Kursus ja prognoos: seljavalu võib olla äge või krooniline. Räägitakse ägedast seljavalust / ristivalust, kui valu ei kesta kauem kui 12 nädalat. Need on tavaliselt kahjutud ja 90% paranevad spontaanselt (iseseisvalt) 6 nädala jooksul. Ligikaudu 19% -l spontaanselt paranenud patsientidest toimub aasta jooksul retsidiiv (haiguse kordumine). Kokku eeldatakse kordusi kuni 70%. Ligikaudu ühel kümnest patsiendist äge valu tekivad sündroomid kroonilise valu. Krooniline seljavalu / ristuvalu tekib väidetavalt siis, kui valu - lühiajaliselt korduv või püsiv - kestab kauem kui kolm kuud. Areneb ainult 2-7% kroonilise valu85% -l ei saa seljavalu / ristuvalu seostada konkreetse struktuurse häirega. Kui seljavalu kestab kauem kui kolm päeva, tuleks teha meditsiiniline hinnang. Kui seljavaluga kaasnevad kaasnevad neuroloogilised sümptomid (halvatus, kipitus või jalgade sensoorsed häired), on vajalik viivitamatu meditsiiniline konsultatsioon. Operatsiooni võib vaja minna radikulaarsete ja keeruliste põhjuste korral (nt. Tuum pulposus prolaps / herniated ketas). Kaasnevad haigused (kaasnevad haigused): Seljavalu on üha enam seotud osteoartriit või kardiovaskulaarsed degeneratiivsed liigesehaigused (mõjutavad kardiovaskulaarsüsteem) ja tserebrovaskulaarsed (mõjutavad veri laevad Euroopa aju) haigused. Lisaks kaebused nagu migreen, peavalu, väsimus, hingamisteede haigused, depressioon ja ärevushäired näitavad seljavaluga positiivset seost.
