Meditsiinis, siinus vein tromboosvõi lühidalt siinusetromboos viitab tromboosile oklusioon aju siinusest. Sinus vein tromboos mõjutab tavaliselt naisi.
Mis on siinusveeni tromboos?
Sinus vein tromboos, veri trombid kogunevad veenidesse aju. Kuid kliinilised sümptomid ei tulene alati sellest oklusioon suurtest kogumisveenidest. Põhimõtteliselt on venoosne süsteem aju on eriti kõrge paindlikkusega. Sageli põhjustab siinusveeni tromboos aga nn veri ummikud. Venoosse ülekoormuse kontekstis veri koguneb üha enam aju. Välja arvatud siis, kui veri maht on reguleeritud, võivad mõjutatud isikud kogeda a insult.
Põhjustab
Siinusveeni tromboosi põhjused on suhteliselt erinevad. Näiteks siinusveenitromboosi esinemise eest vastutavad peamiselt nakkuslikud põhjused. Siinusveeni tromboosi esinemist soodustab eriti sageli nn stafülokokid. Näopiirkonna nakkuse tagajärjel võib bakteri toksiin takistamatult levida. Sageli ilmneb siinusveeni tromboos ka hilise tagajärjena nn sinusiit. Põletik Euroopa paranasaalsed siinused peetakse siinusveenitromboosi üheks levinumaks põhjuseks. Kuid lisaks nakkuslikele põhjustele on siinusveeni tromboosi esinemise eest vastutavad peamiselt üldised põhjused. Seega trombootilise esinemine oklusioon aju piirkonnas soosib leetrid haiguste hulgas.
Sümptomid, kaebused ja tunnused
Meditsiinitöötajatel on endiselt raske siinusveeni tromboosi selgelt diagnoosida. Seda seetõttu, et paljud esialgsed sümptomid viitavad teistele seisunditele. Põhimõtteliselt eristatakse mittepõletikulist ja põletikulist siinusveeni tromboosi. Kui kõrge palavik on olemas, see näitab põletikulist ilmingut. Märgid halvendavad seisundit tervis üle aja. Lõpuks võib surm tuleneda a insult. Esialgu raske peavalu koormata igapäevaelu mitu päeva. Mida kannatajad tavaliselt tõlgendavad kui migreen osutub siinusveenide tromboosiks koos teiste kaebustega. Nägemishäired ja ebatavalised valu aasta nina- esinevad ka silmade piirkonnad. Pärast seda esimest faasi märgid muutuvad. Valu tervikuna juhataja ja kael piirkond on nüüd võimalik. Tekivad krambid ja epilepsiapimedus. Patsiendid oksendavad või tunnevad iiveldus. Lisaks ilmnevad nüüd psühholoogilised mõjud. Lähisugulased ja tuttavad tajuvad teadvushäireid ja iseloomu muutusi. Sinusveeni tromboos saavutab esialgse haripunkti, kui tekib halvatus. Nägemine nõrgeneb sedavõrd, et see jääb soiku. Kui ravi on endiselt välistatud, tekib koljusisene rõhk juhataja. Surm saabub, kui haigestunud isikud ei pöördu viivitamatult arsti poole.
Diagnoos ja progresseerumine
Vaatamata meditsiinilisele arengule võib siinusveeni tromboosi diagnoosimine olla suhteliselt keeruline. Sageli viitavad sümptomid esialgse uuringu ajal teisele seisund. Isegi nn D-dimeeri taseme määramine veres ei saa kunagi lõplikku kinnitust siinusveeni tromboosi esialgsele kahtlusele. Sel põhjusel kasutatakse pildistamisprotseduurina nn ristlõikepildidiagnostikat. Mõlemad kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia suudab selgelt tuvastada nn infarkti tsoone kui ka verejooksu. Sageli aga haldamine nn kontrastaine on üksikute alade parema visualiseerimise jaoks hädavajalik. Siinusveeni tromboosi ei saa diagnoosida mitte ainult üksikute pildistamisprotseduuride abil. Seega nn laboridiagnostika kasutatakse sageli alternatiivse protseduurina. Muuhulgas muutub üha populaarsemaks nn C-reaktiivse valgu meditsiiniline avastamine. See valguvorm on spetsiaalne plasmavalk, mis moodustub maks. C-reaktiivne valk on sageli ilmne siinusveeni tromboos. Kuid nn vere settimise määr määratakse sageli ka osana laboridiagnostika.
Tüsistused
Halvimal juhul võib siinusveeni tromboos põhjustada patsiendi surma. Surma saab aga vältida tromboosi hoiatavate märkide järgimisega ja seeläbi edasiste tüsistuste vältimisega. Patsiendid kannatavad peamiselt väga raskete haiguste all valu aasta kael ja juhataja. See valu levib sageli teistesse kehapiirkondadesse. Lisaks võivad patsiendil esineda ka krambid või an epilepsiahoog. Mõjutatud kannatavad ka halvatuse all, mis aga tekib vaid ajutiselt ja kaob lühikese aja pärast. Nägemishäired või teadvuse häired võivad olla ka siinusveeni tromboosi ebameeldivad kõrvaltoimed ja avaldada väga negatiivset mõju patsiendi elukvaliteedile. Teadvusekaotuse korral võib kannatanu kukkumise korral ka ennast vigastada. Pealegi viib haigus sageli palavik ja seega üldisele väsimus ja kurnatus. Siinusveeni tromboosi ravi viiakse läbi ravimite abil. Tüsistusi ei esine. Edasiste tüsistuste vältimiseks sõltuvad need haigused aga regulaarsetest uuringutest. Üldiselt ei saa ennustada, kas selle tulemusel väheneb oodatav eluiga.
Millal peaksite arsti juurde pöörduma?
Sinusveeni tromboos nõuab kõigil juhtudel meditsiinilist ravi. Selle haigusega võib halvimal juhul kaasneda haige surm, kui haigust ei ravita õigeaegselt. See võib põhjustada märkimisväärset ebamugavust ka patsiendi igapäevaelus, mistõttu esimeste sümptomite korral tuleb siinusveeni tromboosi ravida. Selle haiguse korral tuleb pöörduda arsti poole, kui haigestunud inimene kannatab raske haiguse all palavik. Sellisel juhul on neid erinevaid süda kaebused ning haige on tavaliselt väsinud ega suuda ka keskenduda. Samuti nägemishäired või erinevad krambid võivad viidata siinusveeni tromboosile ja arst peaks neid uurima, kui need ilmnevad ilma konkreetse põhjuseta ja ka ei kao iseenesest. Lisaks raske iiveldus või tõsised teadvushäired võivad viidata ka siinusveeni tromboosile. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Reeglina ravib haigust kardioloog. Hädaolukordades või kui sümptomid on väga tõsised, tuleb kutsuda erakorraline arst või külastada haiglat.
Ravi ja teraapia
Tingimusel, et siinusveeni tromboos on diagnoositud, kohe ravi on oluline hilisemate komplikatsioonide vältimiseks. Osana ravi, manustatakse kahjustatud isikule ravimit hepariin. Intravenoosne haldamine of hepariin on mõeldud üksikute hüübimisfaktorite toime vältimiseks veres. Kuni nn tromboplastiini aeg on kahekordistunud, tuleb mõjutatud isikuid ravimiga ravida hepariin. Tromboplastiini aeg on spetsiaalne laboriväärtus, mis annab teavet vere hüübimise kohta. Kui vere hüübimine vastab seatud nõuetele, suuline haldamine antikoagulantide manustamist kaalutakse umbes 6 kuud. Kuna siinusveeni tromboosi seostatakse sageli epilepsiahoogudega, manustatakse lisaks antikoagulantidele veel üht ainet. Haldus fenütoiin on ette nähtud epilepsiahoogude riski minimeerimiseks. Usaldusväärse kontekstis ravi, kuid siinusveenitromboosi ravi pole ainus fookus. Seega tuleks tromboosse oklusiooni põhjust ajupiirkonnas alati ravida. Tingimusel, et siinusveeni tromboos põhineb infektsioonil, peavad mõjutatud isikud võtma kiiresti toimiva antibiootikum.
Ennetamine
Täieliku taastumise saab saavutada umbes 85 protsendil kõigist juhtudest. Hoolimata meditsiinilisest arengust ei saa siinusveeni tromboosi aktiivselt ennetada. Kuid kliiniliste sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. See on ainus viis võimalike hilistüsistuste ärahoidmiseks.
Hooldus
Antikoagulantidega (ravimid vere hüübimise pärssimiseks - näiteks hepariin või Marcumar) on umbes 57 protsendil siinusveeni tromboosi (SVT) all kannatavatest inimestest kuue kuu möödudes sümptomiteta. Seda kinnitas uuring "Peaaju venoosse tromboosi rahvusvaheline seminar" . Inimeste rühmas, kelle kohta on teatatud, et pole sümptomeid, on järelravi suunatud SVT kordumise ennetamisele. Selleks võib vaja minna ravimeid a K-vitamiin antagonist kolm kuni kaksteist kuud. Lisaks soovitavad arstid igal aastal hüübimishäirete skriinimist. Lisaks, epilepsia esineb haiguse pikaajalisel kulgemisel kümnel protsendil juhtudest. Epilepsia saab ravimitega ravida kogu elu. Järelkontrolli ajal elektroentsefalograafia (EEG) tuleb läbi viia regulaarselt (vähemalt üks kord aastas). Lisaks tuleb ravimite taseme määramiseks võtta vereproov. Ainult ravimi katkestamine võib näidata, kas epilepsia püsib. SVT äge suremus on umbes kaheksa protsenti. Kannatanu surma korral on järelravi teema toitjakaotusteraapia, mis keskendub leinaga toimetulekule. SVT avaldub püsivalt umbes neljal protsendil haigusest. Pikaajaline ravi hõlmab ravimite kasutamist vere hüübimiseks. Lisaks iga-aastasele hüübimishäirete skriinimisele tehakse ka pildistamise uuring (kompuutertomograafia or magnetresonantstomograafia) on siinkohal võrdselt soovitatav ka järelmeetmena.
Mida saate ise teha
Igapäevaelus veenduge, et veri ringlus ei koge ühtegi kahjustavat toimet välistest mõjudest või ebatervisliku kehahoiaku võtmisest. Eriti oluline on regulaarne tasakaalustamine ja jäikade asendite vältimine. Vere ummistumist tuleks igal juhul vältida. Pikkade vahemaade läbimisel tuleks jälgida, et oleks piisavalt liikumisvabadust. Igapäevaelus on väga soovitatav kanda nii tromboosisukki kui ka riideid, mis ei aita verevoolu häirida. Eelkõige tuleks vältida pinguliste vööde või muude kehaosi kitsendavate esemete kandmist. Neil pole organismile üldist head mõju. Sporditegevused toetavad verd ringlus oma tegevuses. Sageli piisab vere ergutamiseks päeva jooksul üksikute kehaosade väiksematest liigutustest ringlus. Niipea, kui tekivad sensoorsed häired või kui on tunda kipitustunne nahk, tuleks muuta kehaasendit ja teha kergeid harjutusi. Lisaks saab veresüsteemi positiivselt toetada teatud toitude sihipärane tarbimine. Selliste toiduainetega nagu granaatõunad, pähklid või kaunviljad, stimuleeritakse vere tootmist. Pealegi koos toiduga, mis sisaldab kofeiin või kuumad vürtsid, vererõhk on võimalik saavutada. Seetõttu saab mõjutatud inimene midagi oma enese parandamiseks ära teha tervis igapäevaelus tema kaudu dieet.
