Skisofreenia - neid ravimeid kasutatakse!

Sissejuhatus

Kliiniline pilt skisofreenia ei tohiks alahinnata. Kui diagnoos on kindlaks tehtud, tuleb seda kohe ravida, sest seda varem skisofreenia ravitakse, seda parem on mõju edasisele ravikuurile. Järgnevalt on ravimiteraapia skisofreenia arutatakse eriti. Üldist teavet soovitame meie lehel: Skisofreenia ravi

Ülevaade

Peamised skisofreenia ravis kasutatavad ravimid on antipsühhootikumid (varem neuroleptikumid) Bensodiasepiinide (spetsiaalsed rahustid) Antidepressandid Alternatiivseid aineid võib kasutada a täiendamine, nt homöopaatilised ravimid Taimsed ravimid Muud, nt unerohud

  • Antipsühhootikumid (varem neuroleptikumid)
  • Bensodiasepiinid (spetsiaalsed rahustid)
  • Antidepressandid
  • Homöopaatilised ravimid
  • Taimsed ravimid
  • Muu, nt unerohud

Mis on neuroleptikumid?

Neuroleptikumid on antipsühhootikumide rühma jaoks vananenud termin. Need on ravimid, mis sekkuvad signaaliülekandesse aju. Nad seonduvad nende messenger-ainete retseptoritega ja vähendavad nende toimet, nii et aju on ülekantud tähenduses summutatud ja tüüpilised skisofreenia sümptomid, näiteks luulud, vaibuvad.

Vanemad ja nn tüüpilised antipsühhootikumid, näiteks haloperidool, toimivad peamiselt selle retseptori mõjutamise kaudu dopamiini. Need on väga efektiivsed ka väikestes annustes. Kahjuks põhjustavad need ained paljudel patsientidel tõsiseid kõrvaltoimeid, eelkõige probleeme motoorsete oskustega, st lihaste liikumisega.

Raske skisofreenia korral on tüüpilised antipsühhootikumid nende hea toime tõttu endiselt valitud ravimid. Uuemad ja nn ebatüüpilised antipsühhootikumid, nt Risperidoon, toimivad korraga mitmel retseptoril, kuid vähem tugevalt, nii et ka kõrvaltoimed on vähem väljendunud. Seetõttu kasutatakse neid skisofreeniliste häirete kergemate vormide korral ja need võivad asendada tüüpilised antipsühhootikumid isegi raskematel juhtudel hea samaaegse raviga.

Risperidoon on nn ebatüüpiline antipsühhootikum, st see ei toimi (ainult) messenger-ainet pärssides dopamiini ja seetõttu käivitab kõrvalmõjuna harvemini motoorsed häired. Seetõttu eelistatakse seda võimaluse korral tüüpilistele antipsühhootikumidele. Sellegipoolest isegi alla Risperidoonvõivad motoorikapiirangud tekkida ekstrapüramidaalsete motoorsete häirete (EPS) ja muude kõrvaltoimete taustal ning seetõttu tuleb patsiente hoolikalt jälgida.