Värvaineid kasutatakse värvikao ning töötlemisest ja ladustamisest tingitud muutuste kompenseerimiseks, mis võib võimaldada neil paremat kvaliteeti teeselda. Nende eesmärk on parandada ka toiduainete välimust, muutes need tarbijatele atraktiivsemaks. Värvaineid võib lisada vaid mõnele toidule ja ainult väikestes ... Värvained
Maitsetugevdajad on toidu lisaained, mis parandavad toidu maitset, omamata selget lõhna või maitset. Need pärinevad peamiselt orgaaniliste ainete rühmast. Neid kasutatakse eelistatavalt toidus, mis on töötlemise (külmutamine, kuumutamine, kuivatamine) tõttu osaliselt kaotanud oma maitse komponendid. Nende omaduste tõttu on maitse… Maitsetugevdaja
Säilitusained (sünonüüm: säilitusained) toimivad mikroorganismide hävitamiseks antimikroobsete biotsiididena (ained või valmistised, mille kasutusotstarbe kohaselt on omadus tappa elusorganisme või vähemalt piirata nende elutähtsat funktsiooni). Nende eesmärk on vältida toidu riknemist bakterite, pärmide ja hallitusseente poolt ning seeläbi ohtlike haiguste nagu… Säilitusained
Happesuse regulaatorid on toidu lisaained, mida kasutatakse toiduainete happesuse või aluselisuse ja seega ka soovitud pH hoidmiseks. Toitude ladustamise ajal võib nende happesus muutuda. Seda saab suurendada hapete lisamisega ja vähendada aluseliste (leeliseliste) ainete lisamisega. Enamik happesuse regulaatoreid saab keemiliselt puhverdada happeid või leeliseid. Happe reguleerijad: mida nad teevad?
Magusaineid toodetakse sünteetiliselt (kunstlikult) või looduslikku päritolu ning neid kasutatakse toidus suhkru alternatiivina. Koos suhkruasendajatega moodustavad need Euroopa Liidus heaks kiidetud toidulisandite funktsionaalse klassi “magustajad”. Magusained on koostisosade loetelus märgistatud kui „magusained” ja neid näidatakse ka E-numbri või… Magusained
Paksendajad, mida nimetatakse ka paksendajateks või sideaineteks, saadakse tavaliselt taimedest ja vetikatest. Neid tuntakse ka hüdrokolloididena, mis viitab polüsahhariidide rühmale (mitu suhkrut), mis lahustuvad vees ja millel on suur geelistumisvõime. Kuna nad suudavad vett siduda, lisatakse vesilahustele tavaliselt paksendajaid… Paksendaja
Tööstuslikus tootmises lisatakse toidule väga sageli suhkrut. Suhkur on siin kõigi magusa maitsega sahhariidide (ühe- ja kahekordsed suhkrud) sünonüüm ning on ka kahekordse suhkru sahharoosi kaubanimi. Liiga palju lisatud suhkrut kahjustab keha. Viimane imab suhkru kohe vereringesse ... Suhkur
Suhkruasendajaid kasutatakse toidus suhkru alternatiivina. Koos magusainetega moodustavad need Euroopa Liidus heaks kiidetud toidulisandite funktsionaalse klassi “magustajad”. Kõige olulisemad suhkruasendajad on suhkrualkoholid sorbitool (E 420), ksülitool (E 967), mannitool (E 421), maltitool (E 965), isomalt (E 953), laktitool (E 966),… Suhkruasendajad
Toidu saastumise põhjustavad välised keskkonnategurid, nagu raskmetallid, pestitsiidid või isegi lahustid. Saastumine toimub õhu, pinnase, taimede või vee kaudu. Plii, kaadmium ja elavhõbe on eriti olulised. Pliiheitmete allikatena domineerivad tööstusettevõtted ja maanteeliiklus. Söe või pliid sisaldava kütuse põletamisel tekib gaasiline… Toidu lisandid
Kui toit on valmistatud või küpsetatud, viiakse see nüüd lõplikku söödavasse olekusse veega karastamise, spetsiaalse kastme ja lühikese riivimise või gratineerimisega. Toitu ei tohiks siiski kaua hoida soojas ega jätta seisma, sest täiendav ja pikaajaline kokkupuude kuumusega viib pärast toiduvalmistamist… Elutähtsate ainete kadu (mikrotoitained) halva ettevalmistuse tõttu
Pestitsiidide jäägid, saastumine putukate, saasteainete ja saasteainete, näiteks mullajäätmete tõttu sunnib meid töötlemise ajal toitu põhjalikult puhastama. Intensiivne pesemine, eriti kui toitu pestakse pikka aega vees, toob kaasa elutähtsate ainete (mikroelementide) suure kadumise. Selle tulemusena toimub mineraalide ja mikroelementide ning vees lahustuvate vitamiinide leostumine. … Toidu valmistamine
Kui toitu ei valmistata ega tarbita kohe pärast ostmist, saab seda hoida keldris, sahvris või külmkapis. Kodune ladustamine on sarnane tööstuslikuks töödeldud toidu ladustamiseks. Kui toit puutub kokku liiga kõrge temperatuuriga, liiga palju valgust ja hapnikku ning liiga kaua säilib, siis toitainete ja elutähtsate ainete sisaldus (makro- ja… Toiduainete ladustamine
