Naiste tugev juuste kasv

Sissejuhatus

Tavaliselt on naistel vähem keha juuksed kui mehed tänu hormoonid. Mõnikord on aga naistel ka a juuksed muster, mis sarnaneb rohkem meeste omaga. See tähendab, et need kehaosad on tavalisest karvasemad, kelle karvasus on seksi mõjul hormoonid. Nende hulka kuulub nägu (st habe, eriti ülemine) huule ja külgmised põsed), kaenlaalused, rinnad, kõht ja suguelundite piirkond, sealhulgas üleminek kints. Kui selline pilt on olemas ilma maskuliniseerimise täiendavate omadusteta, näiteks mees füüsiline, akne ja / või juuste väljalangemine, räägib arst hirsutismi.

Hirsutismi

Silmatorkavam hirsutismi see tähendab, et seda enam kannatab seda rohkem inimesi, kellest paljud kannatavad seisund tulemuseks on väga kõrged kannatused. Sel põhjusel alustatakse tavaliselt ravi isegi juhtudel, kui suurenenud juuksed kasv ei ole tegelikult meditsiiniline probleem. See kliiniline pilt pole haruldane: kuna üleminek normaalsete ja meessoost juuste vahel on vedel ja sõltub muu hulgas ka naise rahvusest, on täpseid sagedusi raske kindlaks teha.

Eeldatakse siiski, et 5–10% kõigist naistest kannatab enam-vähem raskete haiguste all hirsutismi. Naiste meeste juuste kasvu võivad põhjustada mitmesugused põhjused, millest enamikku saab sobiva raviga hõlpsasti kontrollida. Naiste vuntsid on termin, mida kasutatakse liigse näokarvad naistel lõual, ülemine huule ja põsed.

Naiste tugevam karv (mitte ainult näol, vaid ka kogu kehal) peaks arst selgitama, sest juuste kasvu suurenemises võivad muu hulgas süüdi olla ka organismi patoloogilised protsessid. Enamasti aga geneetiline eelsoodumus koos meeste ületootmisega hormoonid nagu androgeen vastutab naissoost vuntside eest. Pole haruldane, et naiste liigsele karvakasvule ei leita üldse mingit põhjust.

Seda nimetatakse siis ka hirsutismi “idiopaatiliseks vormiks”. Erinevalt teistest tüüpidest on nende naiste suguhormoonide hormoonide tase normaalses vahemikus. Meeste juuste kasvu tendents on sageli lihtsalt perekonnas, sageli on see mõjutatud Idamaalt või Vahemere piirkonnast pärit naistest.

Ka naised, kes on juba sees menopausi (st pärast viimast perioodi) kannatavad sagedamini hirsutismi all. Kõige sagedamini on naiste meessoost karvakasv aga põhjustatud hormonaalsete häiretest tasakaal, mis tuleneb meessuguhormoonist Testosterooni viibimine veri liiga suures kontsentratsioonis. Sellisel häirel võib olla ka mitmeid põhjuseid: teha vahet neerupealistel (põhjustatud neerupealistest) ja munasarjadel (põhjustatud munasarjad) hirsutismi, hormooni dehüdroepiandrosterooni (DHEA), mis on steroidhormoon, mis metaboliseerub edasi Testosterooni, saab määrata.

Kui ka see hormoon on kõrgenenud, ületab Testosterooni osutab probleemile neerupealise koores. Teised haigused võivad põhjustada ka sekundaarset hirsutismi, kuna need mõjutavad hormooni tasakaal keha. Need sisaldavad diabeet II tüüpi mellitus, ülekaalulisus or akromegaalia.

Peale nende haiguste võib teatud ravimite kasutamist seostada ka juuste kasvu suurenemisega. Need sisaldavad glükokortikoidid (nt kortisool), anaboolsed steroidid (nt testosteroon), ACTH, naissuguhormooni derivaadid progesterooni, spironolaktoon (dehüdreeriv aine, diureetikum), tsüklosporiin (immunosupressiivne aine), fenütoiin (ravim vastu epilepsia) või minoksidiil (ravim vastu kõrge vererõhk).

  • Sageli peitub probleem munasarjad (munasarjad). Näiteks siin polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCO) tuleb kõne alla. Selle haiguse korral on häire organismi juhtimisahelas hüpotalamuse, hüpofüüsi ja munasarjad, kuid endiselt pole selge, millisel hetkel on vereringe defektne.

    Lõpuks siiski munasarjad stimuleeritakse püsivalt hormooniga LH, mis põhjustab meessuguhormoonide suurenenud tootmist. See viib ka paljude väikeste tsüstide moodustumiseni ja munasarjade teatud piirkondade paksenemiseni.

  • Sarnase, kuid nõrgema kliinilise pildi pakub hüpertekoos (hüperthekoos munasarjad), kus toimub ka munasarjade struktuurimuutus.
  • Munasarjades esinevaid kasvajaid võib seostada ka testosterooni suurenenud sünteesiga. Suguhormoonide tootmine pole suguelundid siiski ainus.
  • Vähemal määral toodetakse suguhormoone ka neerupealiste ajukoores.

    Selle tulemusena võivad neerupealise koort mõjutavad haigused avalduda ka naiste karvakasvu suurenemise kaudu. Nende hulka kuuluvad Adrenogenitaalne sündroom (selle sündroomi korral on häiritud ka neerupealise koores tekkivate steroidhormoonide süntees, mis stimuleerib suguhormoonide tootmist) ja Cushingi sündroom, kus erinevatel põhjustel on kehas liiga palju kortisooli, mis võib suurtes kontsentratsioonides avaldada ka testosteroonilaadset toimet.

  • Neerupealise koore kasvaja võib samuti indutseerida testosterooni tootmist.

Kõigepealt tuleb selgitada juuste tugeva kasvu põhjus, et välistada tõsised põhjused. Tugeva juuste kasvu teraapia sõltub peamiselt selle põhjusest.

Sõltuvalt kannatuste põhjusest ja patsiendi tasemest on juuste kasvu suurenemise raviks erinevaid võimalusi. Sageli võib ravi piirduda puhtalt kosmeetiliste aspektidega, näiteks daami habeme eemaldamisega. Muudel juhtudel on kasulik ravi hormoonidega.

Sel eesmärgil on nnandrogeenid kasutatakse tavaliselt, st ravimeid, mis neutraliseerivad meessuguhormoonide kogust või funktsiooni mitmel viisil. Nende hulka kuuluvad tsüproteroonatsetaat (see blokeerib retseptori) androgeenid), finasteriid (pärsib testosterooni muundumist veelgi tugevamaks dihüdrotestosterooniks), flutamiid (lülitab androgeenide toime rakutuumadele välja). Kõigi nende ravimite olulised kõrvaltoimed on potentsiaalne kahjustus rasedatele sündimata lapsele ja selle kahjustamine maks.

Ovulatsioon inhibiitorid (st östrogeeni toimel põhinevad preparaadid) on samuti võimalus, eriti munasarjavormides. Kui on kasvaja neerupealised, munasari või isegi hüpofüüsi, tuleb ravisse kaasata onkoloog. Seejärel saab onkoloog otsustada, kas kasvaja tuleks kirurgiliselt eemaldada või kiiritada, kas on soovitav võtta kemoterapeutilisi ravimeid või kas ka siin on kõige parem kasutada hormonaalseid preparaate. Kui hirsutismi eest vastutab mõni muu haigus, on oluline seda asjakohaselt ravida. Lisaks tuleks võimalikult palju kõrvaldada kõik riskifaktorid (näiteks ülalnimetatud ravimite võtmine või liigne kehakaal).