Põhjus
Need on rakkude proliferatsioonid ning rakkude hulga ja suuruse kontrollimatu kasv meninges. Kuid nagu enamiku kasvajate puhul, pole selle põhjus teada. Lastel, keda kiiritati teise kasvajahaiguse tõttu, oli suurem risk haigestuda a meningioom Leiti. Kuid enamik meningiome esineb spontaanselt. Kuid on tuvastatud ka geneetilise materjali kustutamisi (kustutamisi).
SümptomidKaebused
Patsiendi väljendatud kaebused sõltuvad väga palju kasvaja täpsest asukohast. Tavaliselt algavad sümptomid peavalu mis tekivad sagedamini ja muutuvad raskemaks. Epileptilised krambid pole samuti haruldased.
Haigestunud inimestele on iseloomulikud nende iseloomu muutused (psühholoogilised muutused), mis on tavaliselt tingitud nende lähedaste küsitlemisest. Need muutused võivad avalduda mitmel viisil. Patsientidel on raske millestki rõõmu tunda, nad muutuvad üha agressiivsemaks ja näitavad sageli ebaadekvaatseid reaktsioone (näiteks: naer kohutavate uudiste tõttu või matustel).
Hiljem lisatakse probleemile draivi kaotus ja apaatia. Nad ei suuda enam oma majapidamist iseseisvalt hallata, neil on raskusi või pole võimalust hommikul voodist tõusta ja puududa. Täiendavad sümptomid on halvatus, eriti jalgade halvatus, lõhnahäired, nägemishäired (nägemisteravuse langus, nägemisvälja piiratus) kuulmiskaotus.
Sensatsioon ja liikuvus võivad samuti olla piiratud. Kui kasvaja peitub seljaaju kanal, st kus selgroog läbib, tekib selgroo kitsenemine, mis on meditsiiniliselt tuntud kui seljaaju stenoos. See võib isegi viia parapleesia.
Diagnoos
Diagnoos pannakse patsiendi võtmisega haigusluguehk küsitledes patsienti, aga ka sugulasi, et selgitada välja võimalikud iseloomumuutused. Sageli viiakse läbi EEG (Electro-Enzaphalo-Gram), et tuvastada võimalik ruumivajadus aju lained. EEG on kahjutu, mitteinvasiivne uuring.
EKG elektroodidega sarnased elektroodid kinnitatakse (liimitakse) patsiendi külge juhataja ja aju mõõdetakse laineid. Kuid diagnoosimiseks valitud meetod a meningioom on kompuutertomograafia (kompuutertomograafia) juhataja. See uuring on patsiendile ka esialgu kahjutu. Ainult rakendatud röntgen võib liiga suurtes annustes kahjulik olla.
Vajadusel tehakse kontrastaine manustamisega ka CT (kompuutertomograafia). See süstitakse a vein patsiendi jaoks. A meningioom saab eristada teistest aju kasvajad, kuna meningioma pärineb meninges ja ulatub tavaliselt välja ajukoe.
Siin tuvastatakse mitte ainult kasvaja, vaid ka kõigile tüüpiline turse (veepeetus) ajukasvaja. MRI uuring juhataja (tuumaspinn ehk magnetresonantstomograafia), mis pakub täpsemaid pilte kui CT (kompuutertomograafia), võib samuti diagnoosimisel abi olla. See uuring on aga tunduvalt kallim ja seda saab teha ainult vastunäidustuste puudumisel (südamestimulaatorid, kunstlikud) süda ventiilid). Olemasolev magnetväli muudab uuringu nende isikute jaoks ohtlikuks.
