Määratlus
Väsimus luumurd on kõige sagedamini nn stress luumurd, mis esineb eriti konkurentsivõimelistes ja jooksmine sport. Need mõjutavad kõige sagedamini alajäsemeid. Esialgsed väikesed praod arenevad lõpuks a luumurd, mis diagnoositakse sageli hilja.
Sääreluu väsimusmurru põhjused
Põhimõtteliselt väsimus luumurd on põhjustatud pidevast liigsest stressist. Sellisel juhul on sääreluu stress pikema aja jooksul üle võimete. Luuaines tekivad väikesed praod ja lõhed.
Luu stimuleeritakse aine lagunemiseks ja kogunemiseks, mis lõpuks põhjustab luumurru. Lisaks saab eristada terve luu väsimusmurru ja eelnevalt kahjustatud luu. Kui luu on juba ebastabiilne, nt aluse tõttu Osteoporoosi, nimetatakse seda puudulikkuse murduks.
Habras luu ei talu enam niigi normaalset koormust ja tekivad spontaansed luumurrud. Kui väsimusmurrud esinevad tervetel luud, sellele viidatakse kui stress luumurd. Need tekivad eriti siis, kui treeningu ajal toimuvad äkilised muutused.
Need hõlmavad muudatusi jooksmine kiirus või pind või isegi väga pikad jooksudistantsid. Väga suur kaalu suurenemine võib põhjustada ka väsimuse murru. Naistel eelistab seda eriti kitsas vasikas, millel on vähe lihaseid ja õhuke sääreluu.
Sümptomid
Vastupidiselt tavalisele luumurdele ilmnevad väsimuse sümptomid üsna aeglaselt. Tavaliselt torkiv tuim valu esmakordselt tekib pingutuse ja sportliku tegevuse ajal. Puhkefaasides valu vaibub ja läheb siis uuesti minema.
Kuna paljud patsiendid otseselt luumurru ei oota, suurenevad sümptomid kuni kahjustuseni jalg saab lõpuks vaevalt või enam koormata. Erinevalt tavalisest äkilisest luumurrust luu funktsioon aga täielikult ei kao. Lisaks võivad kahjustatud nahasektsioonis ilmneda muud sümptomid, näiteks turse.
Jala piirkonnas ilmub sageli turse. Kui sääreluul tekib väsimusmurd väga aeglaselt, võib läbi ravipilve sageli säärel tunda kasvaja taolist kühmu, nn. kallus. Kui sümptomid ilmnevad mujal, võib see olla a kanna väsimusmurd.
Kuna väsimusmurd, erinevalt ägedast traumast, areneb salakavalalt, ilmnevad sümptomid, st valu, ilmuvad ka salakavalalt. Need, keda see mõjutab, tõlgendavad valu valesti kui reumaatilisi kaebusi. Esialgu tekib ainult kerge valu ja see ainult stressi all, samal ajal kui puhkeolekus kaob see uuesti.
Kui jalg praegu ei säästeta, valud muutuvad aina tugevamaks ja ei esine ainult ühel hetkel koormuse all, vaid jätkuvad ka puhkeseisundis (ka öösel). Tavaliselt on see hetk, mil kannatanu pöördub hiljemalt arsti poole. Vastupidiselt sellele artroos või reumaatilisi kaebusi, valu paraneb, kui jooksmine.
