Dementsus: haiguslugu

Juhtumi ajalugu (haiguslugu) on oluline osa diagnoosimisel dementsus. Esialgne ajalugu peaks hõlmama hooldajat; sageli on see kõrvaline ajalugu (pereliikmed). Perekonna ajalugu

• Milline on teie sugulaste üldine tervislik seisund?
• Kas oli haiguse eel drastilisi elusündmusi?
• Kas perekonnas on esinenud dementsust?
• Kas teie perekonnas on levinud neuroloogilisi seisundeid?
• Kas teie peres on mingeid pärilikke haigusi?

Sotsiaalajalugu

• Mis on Sinu eriala?
• Kas olete oma erialal kokku puutunud kahjulike tööainetega?

Praegune haiguslugu/ süsteemne haiguslugu (somaatilised ja psühholoogilised kaebused).

• Milliseid muutusi olete märganud?
  • Esemete valesti paigutamine?
  • Kas unustate hiljutisi sündmusi ja kohtumisi?
  • Raskused igapäevaste keeruliste ülesannetega (seadmete käsitsemine).
  • Suunamata ja „tegevusetud toimingud“?
  • Kordused?
  • Sotsiaalne tagasitõmbumine?
  • Suurenenud ärrituvus?
• Kas teil on mälupiiranguid?
• Kas teil on kõne, keelehäired?
  • Z. nt vestluses on raske leida õiget sõna (afaasia)?
• Kas tunnete end agressiivsena?
• Kui kaua need muudatused eksisteerivad?
• Kas kaebused algasid äkki või hiilisid sisse?
• Millised olid esimesed sümptomid?
• Kui kiiresti sümptomid halvenevad?
• Kas viimase paari aasta jooksul on olnud depressiivseid või psühhootilisi episoode? Märkus: depressiivne häire võib olla dementsuse kuulutaja (= dementsuse tekkimise sõltumatu riskitegur); depressioon võib aga ka teeskleda dementsust (varem nimetati seda depressiivseks pseudodementiaks)
• Kas on mingeid muid sümptomeid?
• Kas mõnda ravimit on uuesti alustatud või lõpetatud? [vt allpool ravimite ajalugu].

Vegetatiivne anamnees sh. toitumisanamnees.

• Kas sa oled ülekaaluline? Palun öelge meile oma kehakaal (kg) ja pikkus (cm).
• Kas teil on suurenenud või vähenenud söögiisu?
• Kas teil on unehäireid?
• Kas sa suitsetad? Kui jah, siis mitu sigaretti, sigarit või piipu päevas?
• Kas te tarvitate alkoholi? Kui jah, siis millist jooki ja mitu klaasi päevas?
• Kas te kasutate narkootikume? Kui jah, siis milliseid ravimeid ja kui sageli päevas või nädalas?

Eneseajalugu sh. ravimite ajalugu.

• Olemasolevad seisundid (vt allpool haigusega seotud põhjused) dementsus; elektrolüütide tasakaaluhäired, nt hüponatreemia?).
• Operations
• Allergia

Ravimite ajalugu

• Antiandrogeenid in eesnääre vähk patsiendid (androgeenide puudus: 2.2 korda suurem risk).
• Antikolinergilised ained; eriti mitmete antikolinergiliste ainete kasutamine; ühendused olid mõnikord 15–20 aasta pärast ikka veel tuvastatavad
  • Mõjutatud antikolinergiliste ainete hulka kuuluvad klassikalised antikolinergilised ained samuti tritsüklilised antidepressandid nagu doksepiin, esimese põlvkonna antihistamiinikumid nagu difenhüdramiin ja doksüülamiinja antimuskariiniravimid nagu oksübutüniin. 10-aastane kumulatiivne annus-sõltuv suhe dementsus ja Alzheimeri tõbi nende antikolinergiliste ainete puhul on tõestatud.
  • Muud ravimid, millel on antikolinergiline koormus:
    • Valuvaigistid
      • Fentanüül (opioid)
      • Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA)
    • Antibiootikumid
      • Β-laktaamantibiootikumid
      • Kinoloonid /fluorokinoloonid/ güraasi inhibiitorid (tsiprofloksatsiin, moksifloksatsiin, nalidiksiinhape, norfloksatsiin, lomefloksatsiin, levofloksatsiinile, ofloksatsiin).
    • Bensodiasepiinide (tunnetust kahjustavad).
    • Beeta-blokaatorid
    • Kaptopriil (AKE inhibiitor)
    • Digoksiin (digitalis)
    • Diureetikumid
      • Klortalidoon (tiasiidanaloog).
      • Furosemiid (silmusdiureetikum)
    • Glükokortikoidid
    • Histamiini retseptori antagonistid
    • Isosorbiid (pika toimega nitraat).
    • Nifedipiin (1,4-dihüdropüridiin-Tüüpi kaltsium antagonist).
    • Loperamiid (peristaltiline inhibiitor).
    • Teofülliin (ksantiin)
• Epilepsiavastased ravimid
  • Funktsionaliseeritud aminohape (lakosamiid).
• Hüpertensiivsed ravimid
• Hormoonid
  • Süsteemne hormoonravi - uuringu tulemused:
    • Puuduvad olulised erinevused östradiool- ainult ja östrogeeni-progestiini kombineeritud preparaadid.
    • Naised pidid enne 60-aastaseks saamist preparaate võtma vähemalt kümme aastat; lühem kasutusaeg ei olnud seotud dementsuse suurenenud riskiga.
    • Naistel, kes olid ravi alustamisel 60-aastased, oli dementsuse tõenäosus suurem juba kolmeaastase kasutamise järel.
• Prootonpumba inhibiitorid (PPI; happe blokaatorid) eakatel patsientidel; teine ​​uuring näitas, et MCI (kerge kognitiivne kahjustus; kerge kognitiivne häire) ja dementsus olid PPI kasutamisel oluliselt madalamad kui ilma järelduseta: randomiseeritud uuringud puuduvad.
• Psühhotroopsed ravimid
• Tamsulosiin (α1-adrenoretseptori antagonist).

Keskkonnaajalugu

• Anoksia, nt anesteesia intsident.
• Viima
• Vingugaas
• Lahusti entsefalopaatia
• Õhusaasteained: tahked osakesed (PM2.5) ja lämmastikoksiidid; eakatel olid suurim risk südamepuudulikkuse või isheemilise südamehaigusega inimesed
• Perkloroetüleen
• Merkuur
• Raskmetallimürgitus (arseen, viima, elavhõbe, tallium).

Neuropsühholoogilised lühikatsed.

Alatulemuse profiili esialgseks hindamiseks soovitatakse S3 juhendis kasutada kognitiivsete häirete hindamise orienteerimiseks ühte järgmistest paberi-pliiatsiga protseduuridest:

• Montreal Cognitve Assessment (MoCA) [sisaldab juba kella testi].
• Minivaimne riiklik eksam (MMSE) [sõltub suuresti keelest ja koolist; iga-aastased testimisintervallid; Alzheimeri tõvega patsiendid kaotasid aasta pärast keskmiselt 3–4 punkti]
• Dementsuse tuvastamine (DemTect) [parem kui MMSE algsete mäluraskuste varajaseks avastamiseks]
• Erinevate kellatestide variant [kasulik dementsuse ja depressiooni diferentsiaaldiagnostikas]