Sünonüüm
Objektiivi hägustumine, kae = katarakt (med.)
Definitsioon - mis on läätse läbipaistmatus?
Läätse hägustumine toimub siis, kui lääts, mis on nägemise jaoks oluline silma komponent, ei ole enam läbipaistev, vaid hägune. See pilv on sageli hallikas, mistõttu läätse hägustumist nimetatakse sagelikae”Rahvakeeles ka täna. Meditsiinis nimetatakse läätse hägustumist “kae".
Läätse hägustumine toimub tavaliselt vananedes, kuid selle võib põhjustada ka näiteks ravimid või õnnetus. Kui läätse hägustumine põhjustab nägemise olulist vähenemist, rakendatakse kirurgilist ravi, mis tavaliselt parandab oluliselt mõjutatud inimese elukvaliteeti. Läätse hägustumine viib tavaliselt üsna iseloomulike sümptomiteni.
Läätsede hägustumise kõige levinumas vormis, st vananemisega seeniili hägustumine, ilmnevad sümptomid järk-järgult mitme aasta jooksul ja muutuvad üha selgemaks. Üks läätse hägustumise sümptomitest on nägemise halvenemine, kuna lääts ei ole enam läbipaistev ja väljastpoolt tulev valgus on seetõttu vähem efektiivne. Pimestamise tunne suureneb, nii et valgust tajutakse eredama ja ebameeldivana.
Lisaks võib värvide nägemine muutuda ja edasijõudnutel võib nägemine muutuda üha hallimaks. Mõnel juhul tekivad kahekordsed pildid ka objektiivi hägustumise edenedes. Kaasasündinud läbipaistmatuse haruldasemas vormis seevastu võib punane valgusrefleks fotol puududa ja lääts võib muutuda kõõluseks.
Läätsede hägustumise diagnoosi paneb tavaliselt silmaarst. Selleks viiakse tavaliselt läbi nn pilulambiga uuring. See on kerge seade, mida silmaarstid silma uurimiseks sageli kasutavad.
Selle uuringu abil on võimalik tuvastada läätse hägustumist, tavaliselt hallikaspruunikat või isegi kollakat. Täiustatud objektiivi läbipaistmatuse korral on objektiivi hägustumine tuvastatav juba ilma uuringuseadmeid kasutamata. Lisaks saab nägemiskatseid kasutada selleks, et teha kindlaks, kas läätse hägustumine põhjustab nägemise vähenemist.
Reeglina ravitakse läätse hägustumist kirurgiliselt. Läätse hägustumist ei saa ravimitega saavutada. Läätse hägustumise raviks on mitmeid kirurgilisi võimalusi.
Kõigepealt tuleb alati küsida, kas operatsioon on sobiv. Seda juhul, kui igapäevaelus on nägemine märkimisväärselt halvenenud koos piirangutega. Tänapäeval on kõige levinum meetod nn ekstrakapsulaarne katarakti ekstraheerimine.
Siin avatakse läätse esiosa, nn eesmine kapsel, läbi väga väikese sisselõike. Siis vedeleb läätse südamik (läätse ala, mis tavaliselt sisaldab kõige rohkem läbipaistmatust) võimsa abil ultraheli seade. See läätse südamiku veeldamine ultraheli, mis on spetsiaalselt välja töötatud katarakti operatsioon, on tuntud ka kui fakoemulsifikatsioon.
Seejärel eemaldatakse südamik ja sisestatakse tagumise kambri lääts, et stabiliseerida läätse tagumist osa, nn tagumist kapslit. See operatsioon on tänapäeval üks levinumaid operatsioone maailmas ja selle prognoos on tavaliselt väga hea. Ligikaudu 30% -l juhtudest võib siiski esineda posttäht ehk läätse läbipaistmatuse kordumine.
Läätsede hägustumise põhjused võivad olla väga erinevad. Esiteks saab eristada kaasasündinud läätsede hägustumist, nn kaasasündinud vorme ja omandatud vorme. Kaasasündinud vorm moodustab vähem kui 1% kõigist läätsede hägusustest ja võib olla pärilik või põhjustatud infektsioonist rasedus või sünd.
Palju levinum vorm on omandatud läätse läbipaistmatus. Neist üle 90% on seniilse läätse hägustumine. See on objektiivi hägustumine loodusliku vananemise tagajärjel.
Täpseid mehhanisme pole täielikult mõistetud ja arvatakse, et lääts ei toideta piisavalt toitaineid. Sageli muud põhihaigused nagu diabeet Samuti mängivad rolli mellitus või neerupuudulikkus. Harvadel juhtudel võivad need põhjustada ka läätse hägustumist ilma vananemisprotsessita.
Muud omandatud läätsede hägustumise põhjused võivad olla ravimid, näiteks kortisoon. A-ga õnnetus verevalumid silma võib põhjustada ka läätse hägustumist. Väga harva võib läätse hägustumine tekkida ka silmaoperatsiooni ajal või kiirituse, näiteks röntgenikiirte või infrapunakiirguse tagajärjel. Läätse läbipaistmatuse prognoos sõltub operatsiooni vajalikkusest ja kui jah, siis kuidas seda tehakse.
Enamikul juhtudel võib operatsioon põhjustada nägemise olulist paranemist ja seeläbi elukvaliteedi taastumist. Ilma operatsioonita võib haiguse kaugelearenenud staadiumis tekkida täielik nägemise kaotus. Lisaks glaukoom, varem tuntud ka kui glaukoom, on võimalik tagajärg, kui ravi puudub.
Objektiivi läbipaistmatuse toimingu võimalik komplikatsioon on selle tagajärjel läätse korduv hägustumine. See juhtub umbes 30% -l patsientidest, kes on läbinud nn ekstrakapsulaarse katarakti ekstraheerimise. See on kõige tavalisem kirurgiline meetod, mida kasutatakse läätse hägustumise raviks.
Muu hulgas kasutatakse tagumise kambri läätse, et stabiliseerida läätse tagumist osa, nn tagumist kapslit. Pärast operatsiooni toimub läätse pinna rakkude, nn läätse, paljunemine epiteel, võib põhjustada läätse uue hägustumise. Rakud migreeruvad opereeritud läätsesse ja viivad seega läätse uueneva hägustumiseni.
Seda nimetatakse ka järeltäheks. Selle uue läätse hägustumise korrigeerimiseks on spetsiaalne kirurgiline protseduur. Kasutatakse nn YAG-laserit, spetsiaalset läätse jaoks mõeldud laserit.
Seekord avatakse läätse tagumine kapsel ja laserit kasutatakse liigselt kogunenud rakkude hävitamiseks. Läätse hägustumine võib ilmneda erinevate ravimite kõrvaltoimena. Nende hulka kuuluvad näiteks glükokortikoidid koos kortisoon kõige tavalisema esindajana.
Kuid ka niinimetatud Miotika, st ravimid, mis põhjustavad AUC ajutist vähenemist õpilane - diagnostiliste ja terapeutiliste uuringute käigus - võib pika aja jooksul kasutada läätse hägusust. Harvadel juhtudel võib katarakt tekkida ka mürgituse tagajärjel, näiteks ammoniaagiga mürgitamise tagajärjel. Objektiivi hägustumine kortisoon Mõnel juhul võivad sellised ravimid nagu kortisoon põhjustada ka läätse hägustumist.
Täpsetest mehhanismidest pole veel aru saadud. Nii lokaalne kui süsteemne kortisoonravi võib põhjustada läätse hägustumist. Kohalikuks ravimeetodiks oleks näiteks süstimine süstlaga või salvi manustamine ravimi kontekstis silma infektsioon.
Süsteemne ravi tähendab seevastu kortisooni manustamist vein või võtmine kortisooni tabletid, näiteks kops haigus. Harvadel juhtudel võib imikutel läätse hägustuda. Seda tüüpi läätse läbipaistmatust nimetatakse ka kaasasündinud vormiks, mis tähendab "kaasasündinud".
Imikute läätse hägustumine võib olla pärilik või põhjustatud infektsioonist rasedus või sünd. Kõige levinumad infektsioonid on punetised, mumps ja hepatiidi. Harvadel juhtudel võib põhjus olla ka nn galaktoseemia, ainevahetushäire suhkru lagundamisel.
Imikute läätse hägustumise üheks sümptomiks on leukokooria ehk võrkkesta punase valguse refleksi puudumine, mis on selgelt nähtav näiteks fotode tegemisel. Lisaks tekib straibism ja lapse arengu hilinemine, kuna lapse nägemine on häiritud. Sõltuvalt beebi läätse läbipaistmatuse astmest kasutatakse siin ka kirurgilist ravi. Kui lääts on galaktoseemia tõttu hägune, saab seda galaktoosivaba abil täielikult vähendada dieet.
